Viimase kuuekümne aasta vältel on meie asukohamaast Kanadast kasvanud mitmekultuuriline, mitmekeeleline ja mitmepalgeline tugev demokraatlik sisserändajateriik.

Kuni neljakümnendate aastateni mõjutasid Kanada ajalugu teised tegurid. Alguses elasid ja valitsesid siin iidsed pärismaalased, keda järjekordselt vallutasid prantslased ja inglased. Nüüd domineerib siin inglaste keel ja mõjusfäär, kuid valitseb ametlik kakskeelsuse parlamentaarne riigisüsteem ja mitmekultuuriline ühiskond.

Aastal 1945 kirjutas Kanada autor Hugh McLennan teose „Two Solitudes“ (Kaks üksildust). Raamatu süzhee tegeleb ühe inimese heitlusega kooskõlastada oma inglise- ja prantsuse-kanada identiteeti. Tol ajal oli vajalik teha valik kahe kultuuri ja keele vahel. Pääseda sisse ja tegutseda mõlemas ühiskonnas oli siis pea võimatu ja integratsioon raske.

Pea samal ajastul hakkasid sajad tuhanded pagulased Kanadasse jõudma Euroopast. Eestlased asusid alguses ka Montreali. Nemad pidid samuti valiku tegema ühe või teise üksilduse vahel. Enamik otsustasid ümber asuda ja elada inglise mõjusfääris. Nende mõtelaadi mõjutas eriti ‘Front de liberation du Quebec’ märatsemine. Oht, et FLQ ja hiljem Parti Quebecois võisid sooritada riigipööret ja edasipagemise vajadus olid reaalsed.

Ajal, kui kodumaal küüditati kümneid tuhandeid rahvuskaaslasi ja kümned tuhanded pagesid, oli venestamise protsess juba käiku pandud eestlaste ikestajate poolt ja Nõukogude võimud hakkasid kodumaal tekitama uut vene üksildust asendades meid, kes olid lahkunud kas Siberisse, pagulusse või manalasse.

Sisse toodud (nõukogude) vene rahva massist ei saa iialgi rahvuskaaslast eestlasele, kui nad ei otsusta kahe üksilduse vahel ja ei hakka nende asukohamaad Eesti Vabariiki tõeliseks kodumaaks pidama.

Ainult siis on mõlemad üksildused kodumaal saavutanud integratsiooni võidu, kui (nõukogude) vene kogukond Eestis võtaks vastu eestlaste lahke pakkumise ja teeks valiku. Kas õppida asukohamaa keelt ja taotleda kodakondsust või asuda kusagile mujale elama.

Kanadas on veel palju… palju ruumi, eriti kaugel põhjas.

Oma luuletuses „Küsimused“ küsib Karl Eduard Sööt:

„Kas tunned, mis on sugurahvas,
Mis kodukolle, isamaa —
Kuis inimesel täidab hinge
See imelise võimuga?“

Kõikidele rahvuskaaslastele soovin head Võidupüha ja meeldivat jaanipäeva.

AVO KITTASK
EKNi esimees

Märkmed: