Kaitseministri kiri: Head võidupüha!
Kuumad uudised 22 Jun 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Head eestimaalased,

Kallid kaasvõitlejad!

Homme on võidupüha!

Cesise ehk Võnnu linna lähistel üheksakümmend aastat tagasi saavutas Eesti kaitsevägi võidu vastase üle, mis sillutas tee pöördele terves Vabadussõjas. Selliselt relvavõitluses endale välja võideldud vabaduse hind on kõrge.

Õiglusega võidetud vabadus, mis leidis rahvusvahelise üldsuse õigusliku tunnustuse, on Eesti Vabariigi kestmise aluseks laotud vundament, mida ei saa keegi kahtluse alla seada, murendada, ära võtta. See on tugev jalgealune, mis
okupatsiooniaastatel võimaldas eksiilivalitsustel ikka seista Eesti Vabariigi kui õigusvastaselt annekteeritud ja Nõukogu Liidu koosseisu vägivaldselt liidetud riigi tegeliku iseolemise ja suveräänsuse eest. See mõõga ja tulega
üheksakümmend aastat tagasi toodud vabadus oli tuli, mis läitis Eesti iseseisvuse taastamise tõrviku ja teenis sellele taaskord niivõrd hädavajaliku rahvusvahelise tunnustuse ja heakskiidu.

See Vabadussõjas kättevõideldud vabadus on senini meie rahva ja riigi ajaloo kaheldamatult kõige tähtsam sündmus, mille üle tuleb uhke olla, kuid mida eelkõige tuleb osata hoida.

Täna, oma üheksakümne esimesel eluaastal meenutab Eesti Vabariik võidu hinda selle nimel tehtud ohverduse vääriliselt.

Täna, kesköö paiku avatakse Tallinnas, Harjumäel Vabadussõja Võidusammas. 23. juuni esimestel minutitel, päeval mil Eesti väed saavutasid koos lätlaste ja liitunud vabatahtlikega Võnnu all 1919. aastal olulise võidu baltisaksa
Landeswehri üle. Meil kõigil on võimalik selle tseremoonia tunnistajateks olla, nii kohapeal kui Eesti Televisiooni vahendusel.

Vabadussõja võidusamba rajamise idee ja soov püstitada mälestusmärk Eestile vabaduse toonutele on Eesti riiki saatnud läbi selle lühikese ajaloo.

Juba aastal 1920. otsustati, et monument rajatakse rahva ühisel jõul kogutud annetuste eest.

1923. aastal valmis Amandus Adamsoni Võidusamba kavand, kuid monumendi rajamine takerdus. Ometi protsess ei peatunud -1925. aastal jõuti järeldusele, et parim asupaik mälestusmärgile on Harjumäe nõlv.

1930ndatel aastatel jätkusid otsingud nii monumendi kavandi kui tehnilise lahenduse osas. 1939. aastaks oli rahvas monumendi rajamiseks annetanud 569 000 krooni. Ehitus võinuks alata ja monumendi avamise tähtaegki oli paigas.

Võõrvõimuga saabunud okupatsioon ei takistanud ainult samba püstitamist, vaid võttis ka vabaduse, millelt see sirguks.

Vabadussõja võit on Eesti vabaduse selgroog, mis võimaldas meie iseolemine 1991. aastal taastada. Taas tekkis ka võimalus mõelda võidusamba rajamise peale.2005. aastal otsustas Riigikogu rajada Vabadussõjas langenute mälestuseks monumendi Tallinna kesklinna. 2007. aastal leidis Vabadussõja võidusammas läbi noorte autorite loometöö ka uue kuju.

Tänase päeva lõppemisel ja võidupüha eel avatakse sammas eesti rahvale. Võidusammast ehtiv klaasist vabadusrist sümboliseerib vabadust, mis on ühtaegu habras ning kerge hoolimatu suhtumisega kaduma.

Vabadusristil on kolm liiki, igal liigil kolm järku. Ainsana ei ole kunagi välja antud isiklikku vaprust sümboliseerivat kõrgeimat aumärki.

Täna öösel anname selle Eesti rahvale ja kõigile neile sõpradele ja liitlastele, kes on andnud oma panuse Eesti vabaduse saavutamiseks ja kes täna seda vabadust oma südames kannavad.

Soovin Teile ilusat võidupüha!

Elagu Eesti Vabariik!

Jaak Aaviksoo
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus