Helgi Leesment & Juta Kõvamees-Kitching Nädala portree Mõned inimesed koguvad postmarke, teised autosid, kuid Coquitlamis, BC-s elav Kaili Anna Rand „nopib“ akadeemilisi auhindu. Tänavu juunis lõpetas ta Simon Fraser’i Ülikooli (SFU) B.Sc. (Bachelor of Science) kraadiga kinesioloogia alal. Kogunud 4.161 akadeemilist punkti (grade point average) 4.255-st võimalikust, saavutas ta sellega fakulteedis kõrgeima tulemuse, mille eest ülikool tunnustas teda Dean’s Undergraduate Convocation medaliga. Viimast antakse aastas välja vaid üks Applied Science teaduskonna bakalaureuseõppe alal.Sel kevadel oli Applied Science teaduskonnas 505 bakalaureuse lõpetajat ning terves ülikoolis kokku 3207 lõpetajat.
Lisaks pälvis 23-aastane Kaili Rand veel Simon Fraser’i Ülikooli Alumni Association Outstanding Student Leadership auhinna, mida antakse samuti välja vaid üks aastas terve ülikooli peale. Et seda auhinda väärida, peavad kolmanda või neljanda aasta õpilasel olema eriti kõrged akadeemilised hinded, lisaks peab ta olema juhtivalt aktiivne muudel aladel kas ülikoolis või väljaspool ¬– nt. spordi, kultuuri või mõnel ühiskondlikul alal. Kaili on olnud kõike seda, ja veel rohkemgi. Auhind koosneb kirjalikust tunnistusest ja 2000-st dollarist.
Kaili hakkas autasusid koguma juba noorest peale. Ta oli parim õpilane oma koolis 7. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni. Lisaks sellele mängis ta kooli orkestris klarnetit, osales mitmes spordinaiskonnas ja saavutas klaveriõpingutes 8. klassi taseme. Lõpetades Coquitlamis asuva Dr. Charles Best keskkooli 2003. a. juunis, sai Kaili samuti mitmeid auhindu: ta oli viie erineva kursuse parim, lisaks oli ta saavutanud kogu lõpetajaskonna seas kõrgeima akadeemilise tulemuse, aga ta oli ka parim naissportlane. Kaili pälvis Miller Thompson Foundation National Scholarship’i, mida antakse nii akadeemiliste saavutuste kui ka ühiskondlike teenete eest; Coquitlam RCMP stipendiumi; King Wong stipendiumi; Millennium Excellence stipendiumi; BC provintsi stipendiumi; oma kooli Parents Advisory Council stipendiumi ning BC Principals’ & Vice-Principals’ Association stipendiumi. Nende rahaline väärtus oli kokku üle $5,800. Lisaks võitis ta veel SFU sisseastumise stipendiumeid, mille rahaline väärtus oli $27.500 ja mis jagati nelja õppeaasta peale, nende seas oli suurim Dr. Gordon Shrum’i nimeline autasu.
Ehkki Kailile pakuti ka stipendiume Briti Kolumbia ja Alberta ülikoolidesse, eelistas ta kodu lähedast SFU-d, kus on hea kuulsusega kinesioloogia õppekava. Kuna Kaili on väga huvitatud inimkehast, leidis ta, et just kinesioloogia eriala pakub talle kõige rohkem huvi.
SFU üliõpilasena valis Kaili Rand ühildatud ehk kooperatiivse õppekava – õppides ja töötades vaheldumisi. Erialane töö annab samuti õppekrediiti. Ta töötas uurijana Vancouveri St. Pauli haigla kardiolaboris, bioenergia uurijana SFU-s, aga ka kontorimänedzherina ja kinesioloogia alal Port Moody’s Mountainview Kinesioloogia kliinikus.
Oma õppeaastate vältel SFU-s kogus Kaili Rand taas mitmeid auhindu. Saavutanud viie aasta jooksul õppetöös kõrgeid tulemusi, oli ta Dean’s Honour Roll’il. Septembris 2004 sai ta nn Kuldse Võtme auseltsi liikmeks, kuna oli Applied Science fakulteedis parimate seas. Oktoobris 2006 saavutas ta NSERC (Natural Sciences and Engineering Research Council of Canada) Undergraduate Student Research auhinna ning järgmisel aastal Translational Research Infectious Diseases Training programmi auhinna.
Lisaks sellele töötas Kaili vabatahtlikuna New Westminster linna Royal Columbian haigla lasteosakonnas õpetajana (tutor) ning tegeles kriisiteemaliste telefonikõnede nõustamisega. Igal reedel oli ta aga kohtunik Coquitlami linna ja ümbruskonna laste korvpalliturniiridel.
Ülikooliõpingute kõrval veetis Kaili neli aastat meelelahutusliku spordi võistkondade mänedzherina ja mängude korraldajana Intramural programmi raames. Ta osales ka selliste suursündmuste korraldamisel nagu SFU uute tudengite orienteerumisvõistlused, Terry Fox’i päeva üritused jm.
Selles valdkonnas omandatud kogemused on Kaili arvates andnud talle eluküpsust ja aidanud tiivustada eneseusaldust. Teda on ka toetanud ja aidanud palju tema vanemad – ema Lorraine ja isa Hans Rand. Ta on kodus elanud kogu SFU-s veedetud õppeaja.
Hans Rand käis tütrega Eestis a. 2000. Kaili sõnul oli tore koos isaga käia Saaremaal, isa kodukohas, kus ta kohtus oma tädidega ja sai nendega ka mõnevõrra suhelda, ehkki sugulased ei osanud inglise ega Kaili eesti keelt.
Koos isaga asetas Kaili lilli oma vanavanemate hauale, ja kuigi isa kodutalust polnud muud järel kui vundamendi varemed, oli Kaili arvates tore seal mullas sobrada, kust ta leidis kaks vana hobuserauda. Hans tundis need ära – need olid tema enda hobuse omad. Nüüd hoiab Kaili neid oma kodus, väga neid hinnates.
Sel suvel töötab Kaili Saskatchewanis puuetega lastega, juhatades nende lõbusat suvetegevust. Sügisel alustab ta õpinguid meditsiini alal Edmontonis, Alberta Ülikoolis. Tal on soov saada kunagi laste- või perearstiks.
Mis on Kaili edu saladus? Ta vastab: „Ma ei ütleks, et mulle meeldib õppimine, kuid teisest küljest ei saa ka öelda, et see ebameeldiv oleks. Tean, et püüdlikkusele järgneb pika aja peale vaevatasu. Nõksud? Vaikselt omaette olemine aitab mul kõige paremini õppimisele keskenduda ja on suureks kasuks, olgu see siis kodus oma toas või kusagil ülikooli raamatukogu varjulises nurgas.“
Iseloomustades oma ülikooliaastaid ütleb Kaili: „Mulle on väga meeldinud iga minut SFU-s. Paljud ütlevad, et pidev viibimine vihmast pimedatel päevadel Burnaby mäe tipul betoonseinte vahel mõjub masendavalt. Aga kui osaleda ülikooli erinevates tegevustes, on resultaadiks suurepärased ja väärtuslikud elamused.“
Soovime edu ja õnne tublile Kaili Rannale ka tulevikus!
