See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kahekordne-juubilar-velfrid-holmberg/article19657
Kahekordne juubilar – Velfrid Holmberg
18 Apr 2008 EE
Velfrid Holmberg noorena Rootsis 1945.a.<br>  - pics/2008/04/19657_1.gif
Velfrid Holmberg noorena Rootsis 1945.a.
J. VIHMA

Töökas ja tubli hiidlane Velfrid Holmberg pühitseb sel kuul kaht tähtpäeva – oma 80. juubelit ja tema poolt rajatud suusakuurordi „Devil’s Elbow“ 45. „sünnipäeva“.

Velfrid Holmberg sündis 25. aprillil 1928 Hiiumaal Emmaste vallas taluperemehe pojana, kus ta lapsena nautis merekohinat ja rahulikku elu. Peatselt tõi aga II maailmasõda vaenu ja kurjust tema kodusaarele ning paiskas Velfridi elutormide keerisesse.

1941. aasta 14. juuni ööl arreteerisid vene sõdurid kogu nende pere – ema Salme, isa Joonase, kolm tütart – Milda, Naima ja Vaike – ning poja Velfridi ilma põhjusi selgitamata. Nad viidi Heltermaa sadamast Haapsallu, kus perekond lahutati. Velfrid paigutati koos isaga Tallinna Patarei vanglasse ja ema koos kolme tütrega Harku küüditatute laagrisse. Peatselt lubati Velfridil kui alaealisel vanglast lahkuda ning ema ja õdede juurde minna. Kurb oli tal isast lahkuda. Isa viidi hiljem Siberisse, kus tal tuli orjalaagris veeta 17 rasket aastat.

Et Saksa väed liikusid edasi ja sulgesid Narva raudteeliini, õnnestus emal koos lastega suures segaduses laagrist lahkuda ja Hiiumaale naasta. Seal võimutsesid aga venelased edasi ja olukord rahunes alles siis, kui sakslased Hiiumaale saabusid.

Velfrid mäletab veel hästi tollaseid sündmusi, kui oktoobri keskel, ühel pimedal ööl jõudsid sakslased Hiiumaa randa. Lahing algas just tema koduküla ümbruses. Pommid lõhkesid ja ta hakkas muretsema, mis saab laudas olevatest loomadest, kui mõni pomm peaks hoonet tabama. Hirmunud loomad karjusid. Ta avas ukse ja loomad pääsesid välja. Kõik – nii loomad kui inimesed jäid selles möllus imekombel ellu ja olid rõõmsad, kuid isa seda kahjuks ei näinud.

Kui 1944. a. sügisel taas vene üksused lähenesid Hiiumaale, otsustas Velfrid, kes nendega enam mingi hinna eest kohtuda ei tahtnud, põgeneda.

Ta jättis omastega jumalaga, jooksis veel rannast korraks koju oma armsa taskunoa järele, mida ta pidas väärtuslikuks tööriistaks. See oli hea idee – vana taskunuga on tal veel praegugi alles ja kasutusel!

Põlvpükstes Velfrid jõudis ainsana oma perekonnast õnnelikult, suurte tormide kiuste Rootsimaa randa.

Ei ta nurisenud ega halisenud – hoolitses ise enda eest ja leidis ka töökoha. Ostnud oma esimesest palgast endale ülikonna ja lipsu, ütles ta: „Nüüd olen kuningriigis, siin ei sobi teisiti riides olla!“

1949. a. siirdus ta paljude rahvuskaaslaste eeskujul Kanadasse, kus võttis vastu raske ja ohtliku 1-aastase töölepingu silla ehitamiseks põhjas. Selle lõppedes asus ta elama Torontosse, kus ta rajas oma ehitusettevõtte nimega „Holm Construction Co“ – ühe eestlaste esimese ettevõtte selles linnas.

Üldise majandusliku konjunktuuri muutumise tõttu lõpetas ta selle ja asus 1963. a. koos äripartneri Mart Reigamiga rajama mägedesse, Bethany lähedale suusakuurorti „Devil’s Elbow“. Ehkki suusasport polnud tol ajal Ontarios eriti populaarne, oli meestel ettenägelikkust ja usku tulevikku. See polnud kerge töö – tuli langetada metsa, ehitada suusarajad ja hooned. Tehti isegi väike järv, mille hiidlased ristisid „Tihu järveks“ kodusaare ainukese järve eeskujul.

„Devil’s Elbow“ on tänagi üks hinnatumaid ja suuremaid suusakuurorteid kogu ümbruskonnas. See räägib eestlaste töökusest ja heast mainest, mille üle võime olla kõik uhked ja tänulikud. Kaasmaalased on seal pidanud arvukalt omavahelisi koosviibimisi ja võistlusi. Neid on seal alati lahkelt vastu võetud.

Mart Reigam on sealt nüüd lahkunud ja veedab pensionipõlve Simcoe järve kaldal. Ettevõtte juhtimine on läinud Velfrid Holmbergi perekonna kätte ja nii tegutseb see edasi eestluse egiidi all, kandes edasi samu väärtusi ja põhimõtteid.

Lisaks sellele on Velfrid abivalmis mehena aidanud nõu ja jõuga paljudel siinsetel eestlastel ehitada maju ja suvilaid Simcoe kaldale.

Raskeid ja süngeid päevi üle elanud Velfridil jätkub praegugi ettevõtlikkust ning tarka ja praktilist mõtlemist. Seda kõike on ta pärinud oma esivanematelt ja toonud kaasa kaugelt kodusaarelt.

Õnnitleme Velfridi tema 80. sünnipäeval ja suusakuurordi „Devil’s Elbow“ 45. juubeli puhul ning soovime juubilarile ja ta perekonnale jätkuvat edu ettevõtte juhtimisel.
Märkmed: