Kahe jalga keset küla: Türi Lillelaat on võimas üritus
09 Jun 2006 Jaanus Dalberg
Türi lillelaat, mis toimus 19.-21. maini, kandis numbrit 29. ja kujunes tõeliselt suureks maarahva peoks. Aiandushuvilised ostjad ja muidugi müüjad rõõmustasid südamest — tüütu Poola riidekaubandus oli sel korral nurka surutud ja küllap kaobki tasapisi lillelaadalt lõplikult. Lisaks taimedele oli tavapärasest rohkem ka kodumaise käsitöö müüjaid. Ka tehnika näitusmüük oli suurem kui kunagi varem. Mootorrattad, paadid, autod, traktorid, lai valik aiatarbeid ja mööblit aias puhkamiseks — kõik kvaliteetne ja odavam kui poest ostes. Türi Lillelaadale tasub ostma minna, niisugune tuntud pidu teeb ärimeeste südame leebemaks, hindu saab tublisti alla kaubelda. Samuti pakuvad tootjad kaubaga kaasa mitmesugust tavapärasest erinevat hooldust ja garantiid. Nägin palju rahulolevaid nägusid, naeratavaid ja rõõmsaid inimesi. Hoolimata jahedast ilmast sõideti kokku üle Eesti, uudistati ja osteti, nagu ei kunagi varem. Auto-autos, inimene-inimeses kinni, ostmine ja laadamelu, see näitab, et ka lihtsal Eesti inimesel on hakanud minema tõeliselt hästi.
Tänavusel lillelaadal pakuti ka suures valikus paate. Foto: J. Dalberg
Aga muidugi, töötus on meie väikeriigis peaaegu kadunud. Tööliste nõudlus ületab pakkumise. Ka need, kes olid pikaajalised töötud ja kes midagi peale lihttöö teha ei oska, saavad Tallinnas ja Tartus tööd labidamehena ehitusel, puhastusfirmades ja tee-ehituses, kus on palgad tõusnud niivõrd, et ka rahakotti jääb midagi üle. Eks firmad peavad mahtude suurenedes töölisi kinni hoidma. Praegu ennustatakse 2006.a. majanduskasvuks 8,1%, mõned aga arvavad, et võib tulla koguni 11%. See on ennekuulmatu! Majandus on justkui paisu tagant lahti pääsenud. Eks siin ole omad ohud, aga mis me neist praegu ikka räägime. Tunneme lihtsalt rõõmu. Igatahes mina näen, et ka väliseestlaste nõukogudeaegne piiritagune moraalne tugi on lõpuks vilja kandnud. Ka teie andsite oma panuse. Aitäh teile.
Kui tuhandete lilleõitega on Türi laadalised juba harjunud, siis tänavu oli tõeliseks vaatamisväärtuseks skulptor Tauno Kangro loodud kündva Kalevipoja kuju. Tegemist oli eskiisiga, päriskuju tuleb Põltsamaale. Eskiis oli täismõõdus ja muljetavaldav. Ainuüksi hobune on 3 meetrit kõrge, 9 m pikk ja 2 m lai.
Lillelaada avanud põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles oma sõnavõtus, et Türi lillelaat on üks Eesti kevadistest tippüritustest, mille teevad mainekaks pikaajalised traditsioonid, sisukas väljapanek ja hea korraldus. „Tundub, et kõik teed viivad kevaditi Türile, niivõrd populaarne on lillelaat eestlaste seas,“ ütles Tuiksoo. Põllumajandusminister on ühtlasi kindel, et seoses huvi kasvuga aianduse vastu on Türi lillelaadal oma kindel koht teiste Eestis toimuvate kevadiste laatade seas. „Türi lillelaat on enam kui vaid istikute ostmise koht, siit saab ka hüva nõu ja lihtsalt meeleolukalt aega veeta,“ põhjendas Tuiksoo.
Esimene Türi lillelaat peeti augustis 1978, järgmisest aastast kevaditi. Käesoleval aastal müüsid korraldajad kolme päeva jooksul ligi 30.000 piletit ja väljas oli umbes 600 kaubapakkujat, kusjuures kohal olid ka kõik Eesti tuntumad aiandid ja puukoolid. Tehnika- ja ehitusnäitusel esines oma toodanguga üle üle 60 firma.
Eriti ostsid inimesed muidugi maasikataimi, roosiistikuid ning noori õuna- ja ploomipuid. Aga ikka seepärast, et talvine külm laastas aiad kohati 75% ulatuses. Lootus kustub viimasena, nagu öeldakse, ja eestlase visa hing vist mitte iialgi. „Kuhu ma ikka pääsen, “ ütles üks viiekümnendates aastates Türi linnas elav mees, majaomanik. „Kõik tuleb taastada! Kui vaja, siis veelkord — ja veelkord!“
