Võidupüha ja jaanipäev kujunesid alkoholi- ja ohvriterohkeks


Kui volbriöö oli sel aastal maal üsna rahulik ja n-ö ühepäevane, siis tänavused suvepühad vältasid kolm, mõnes firmas koguni neli või viis päeva. Kuna palgad on maal kõvasti tõusnud, siis – selle asemel, et jaanipreemiaid suuremaks ostuks kõrvale panna – osteti kokku hirmsal kombel alkoholi. Vanem ja keskealine generatsioon pidasid pühi rahulikult, seevastu näitasid 12–20aastased, milleks nad võimelised on. Kauplustest tassiti koju kastide kaupa õlut ja viina; veini joovad maal ainult n-ö nõrgad, vanurid ja käputäis intelligentsemat seltskonda, ülejäänud joovad näiteks õlut nädala jooksul ämbrite viisi.

Uskuge mind, see pole liialdus! Veel paar aastat tagasi mindi poodi ja osteti paar pooleliitrist õllepudelit, nüüd aga kotitäis korraga. Maapoes kaupa jätkub, õlleautod muudkui voorivad ja noored aina kaanivad.

Kuidagi äkki, just sellel suvel, just sissetulekute tõusu tagajärjel avanes noorema rahva suu, ja õlle-viinajõed muudkui voolavad. Noore inimese veri on keevaline, energiat täis, ka ilma alkoholita on ta elav ja särtsakas. Mis veel siis, kui ta on tubli koguse kangemat kraami ära joonud. Vahel ei magata mitu ööpäeva, seigeldakse autodega ringi ja tehakse lollusi. Kes ette jääb, see saab mõnitada või koguni peksa; ei austata vanemaid inimesi; need, kes lähevad keelama, naerdakse välja. Mu sõnad on karmid, aga ma leian, et alaline ümmargune ja jutuveeretamine enam ei aita. Võibolla on ka lõputu tekstide silumine nii ajakirjanduses kui seaduseorganites käesoleva olukorra põhjustanud. Asju tuleb nimetada õigete nimedega, ja kui tehakse lollusi, tuleb nende eest ka viivitamatult karistada.

Ent! Maapiirkondades on pooled konstaablid puudu. Kui helistada 110, siis vastab kena neiuhääl ja lubab patrullidele teate edasi anda. Haruharva suvatseb keegi kohale tulla. Et mõni mees purjuspäi rooli kipub, on ju vana tõde. Praegu on noortel autosid massiliselt käes, lastakse keset ööd külavahel ringi, nii et kummid vilistavad ja karjutakse. Enamus kodanikke peab hommikul tööle minema, nad tahaksid öösel puhata. Seda ei võimalda lärm ja undavad mootorid. Patrull aga... .

Hirmus on mõelda, et jaaniajal hukkus autoavariides 7 noort inimest, vigastatuid oli poolesaja ringis. Lisaks veel kaklused ja purjuspäi tekkinud traumad. Seitse elamata jäänud elu, seitse nutvat suguvõsa ja võibolla isegi seitse annet, kui mõistus oleks kord pähe tulnud. Eesti Vabariik on Euroopa Liidus joomarluse seisukohalt esimeste seas, mis aga puutub liikluses hukkunutesse, siis number üks. Paistab, et miski ei suuda seda takistada. Politsei on jõuetu, riik on jõuetu, vanemad on jõuetud...

Mis siis viga oleks, kui noored õllepudeli asemel käe kirjanduse järele sirutaksid. Aga muidugi hea kirjanduse ja klassika järele, sest ka kaasaegsete eesti noorte autorite raamatutes on rohkesti vägivalda, ohjeldamatut seksi, joomist ja narkomaaniat ...

Ka maal ei ole enam rahulik. Maamehelik väärikus on asendumas joomise, kehkenpüksluse ja enesehävitajaliku laiutamisega. Usun, et paljulaidetud kuiv seadus võiks paar aastat kehtida küll. Kuid see on muidugi unenägu.

Märkmed: