See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kahe-jalaga-keset-kula-turi-tehnika-ja-maamajanduskool-on-kaasaegne-kool/article12720
Kahe jalaga keset küla: Türi Tehnika- ja Maamajanduskool on kaasaegne kool
10 Mar 2006 Jaanus Dalberg
Viimasel ajal kimbutab Eestit keskeriharidusega spetsialistide nappus. Iga aastaga jääb põllumajandusse ja metsandusse siirduvate eriharidusega noorte hulk väiksemaks, enam ei jätku spetsialiste autoremondi, hotellinduse, turisminduse, toidutehnoloogia, klienditeenindaja kohtadele. Mis kõige hämmastavam — ei ole huvi ka arvutialade vastu! IT-aladele võetakse uuel õppeaastal vastu juba riigieksami tulemusi arvestamata, sest õpilaste nappus on niivõrd suur.
Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli peahoone.<br> Foto: J. Dalberg  - pics/2006/12720_1.jpg
Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli peahoone.
Foto: J. Dalberg

Kas arvutispetsialistide puudus on põhjustatud ainult viletsast palgast (4000—7000 krooni peamiselt, seega alla keskmise) või muust, ei teatagi täpselt. Ometi on näiteks arvutiala just see, kus on kõige lihtsam tööd leida ja kus on võimalik viitsimise ja usinuse korral lausa tormiliselt areneda. Ja siis on võimalik ka mitu korda paremini teenida. Ikka ahvatleb noori ainult kõrgharidus: juura, majandus, sotsiaalalad, äri...

Selleks, et noored läheksid peale 9. klassi või gümnaasiumi lõpetamist eriharidust omandama, tuleb kutsekoolidel atraktiivsuse tõstmiseks ära teha suur töö. Tänapäeva õppija ei lepi paljalt heade õpetajatega või asjaoluga, et kool asub kodule ligidal. Tahetakse korralikke elamistingimusi, häid sportimisvõimalusi; olulised on ka pidev juurdepääs internetile ja kooli hea kättesaadavus ehk kuivõrd lihtne on liiklus kooli pääsemiseks. Kui need tingimused täidetud, ei karda noor inimene ka teisest Eesti otsast kooli tulla.

Türi Tehnika- ja Maamajanduskool asukohaga Järvamaal, Säreveres, on hea maine saavutamiseks palju teinud. Juba aastaid direktorina töötava Toomas Shadeiko eesmärgiks on, et kool (nagu paar aastat tagasi lubatud), kujuneks vabariigis juhtivaks maamajanduslikuks kutseõppeasutuseks — õppekeskuseks, kus põhitegevusteks on taseme- ja täiendkoolitus. Pearõhk on pandud põllumajanduse, mehaanika, teeninduse, turunduse ja reklaami ning kaubanduse õppevaldkondadele koos vastavasisuliste teenuste osutamise ja nõustamise ning katsetegevusega. Põhikooli baasil õpetatakse autode ja masinate remonti, põllumajandust erinevate suundadega ja kodumajandust, õppeajaga 3—3,5 a. Keskkooli baasil on võimalik õppida loomakasvatust, hobusekasvatust, autode diagnostikat ja remonti, väikeettevõtte töökorraldust ja ärikorraldust. Sel juhul on õppeaeg 1—2 a piires.

Mis puudutab elamistingimusi kaugemalt tulijaile, siis ka selles vallas pole midagi häbeneda. Koolil on söökla, kus toiduvalmistajaiks peamiselt kooli oma praktikandid — supid maksavad 5—10, praed 8—19, magustoidud 3—8 krooni! Minu arvates on nii odav hind ennekuulmatu. Ja toidud on tõesti maitsvad. Küllap noored kokad tahavad hiilata ja õpetajatele muljet avaldada — aga nii tulebki hea kutseoskus. Õpilaskodus algab 1 kuu elamishind 150 kroonist, toad on 2—4-kohalised. Ööpäevaringselt on soe vesi, köökides saab ise süüa teha ja levib traadita internet. On olemas meditsiinipunkt, 30.000 nimetusega raamatukogu, paljunduskeskus, aga spordihuvilistele ka jõusaal ja spordihoone. Kellel pole oma arvutit, saab vabalt kasutada arvutiklassi (ja seal on tõesti väga kaasaegne tehnika), tegutsevad huviringid laulmisest ratsutamiseni. Igav küll ei hakka.

Selge nägemus tulevikust ja kindel arengukava meeldib õppuritele, see tekitab kooli vastu usaldust. Nii langebki liisk kutsekooli otsides aina sagedamini Türi peale.

Muuseas on Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli peahoone ilus vana mõis, mis rajati 17 saj. alguses ja kuulus von Uexküll-Güldenbantidele, hiljem Schillingitele. Ühiskondlikus kasutuses on see aastast 1924. Hoones asub ka muuseum.




Märkmed: