1.oktoobri pärastlõunal hakkas kõlama kummaline kanonaad, kusagil kauguses oleksid nagu kahurid kõmanud. Kas tõesti äike? Taevast uurides võis näha, et see on selge... . Ja ega siis oktoober polegi enam piksekuu. Aga et Eestis enam ilma üle imestada ei saa, jäädi üsna rahulikult ootama – kui tuleb, siis tuleb! Ettevaatlikud tõttasid igaks juhuks kodudesse elektriseadmeid võrgust lahti ühendama, et vältida ülepingetest tekkivaid kahjustusi. Ei ole enam harvad juhused, kus välk kogu elamise tummaks lööb. Lähevad hingusele arvutid, külmkapid ja telerid... Kahju on muidugi suur ja valus, tuleb jälle tublisti rahakotti tühjendada.
Tunni möödudes äike tuligi. Tuli nii võimsalt ja stiihiliselt, et terve ilm muutus pimedaks. Ja valgeks, sest välgunooled rebestasid pimedust iga viie-kuue sekundi järel. Midagi hirmsat oli toimumas. Kohutavad raksatused täitsid õhu, elektrijoad tagusid pidevalt taevast otse maha, maha, maha...otsekui otsiksid nad vaibumatu kannatlikkusega oma ohvrit.
Järgmisel päeval selgus, et ohvritest polnud puudus. Piksemöll süütas elamuid ja majapidamishooneid, lõi puruks elektrialajaamu ja –kilpe ning hävitas koduseadmeid. Näiteks Lõuna-Eesti päästekeskuse andmeil läksid äikese kontosse kaks lauta, elamu ja kuur, nendes tuleõnnetustes hukkus 35 kana, hävisid traktor ja kaks autot. Mitmed rääkisid, et telepilt kadus täiesti või osaliselt.
Viljandi maakonnas tekitas äike samuti kahju, süüdates hooneid ja elektriseadmeid. Üks puidust laudahoone hävis täielikult; palju kodud jäid elektrita, sest välk armastab eriti just alajaamu. Eesti Energial tuli mitmesse alajaama uued trafod panna, mis teadagi on kallis lõbu. Ka mujal Eestis põlesid maha mitmed elumajad, jättes perekonnad peavarjuta. Imelik küll — samal ajal, kui paljudel juhtudel on majade mahapõlemise põhjuseks äike, ei soovi inimesed ikkagi neile kaitsvaid vardaid panna. Ehk on põhjuseks teadmatus, kust neid saab või jääb asi raha taha pidama. Otsese pikselöögi korral kaitsevad hoonet aga ainult majale paigutatud piksevardad. Nende paigaldamiseks peab kasutama spetsialistide abi, sest valesti paigaldatud või korralikult maandamata piksevardad on äikese ajal ise ohuallikaks. Sel juhul on välgutabamuse oht veelgi suurem.
Ka Türi vallas Järvamaal oli võimas tulemäng. Olen aastaid püüdnud välku pildistada, alati see ei õnnestu. Selgi korral istusin rõdul, aparaat käes, et õigel momendil vajutada. Valjud kärgatused häirisid, aga lõpuks jäi siiski üks arvestatav süüdlane mälukaardile. Miks süüdlane? Aga seepärast, et saatuse tahtel on see just seesama, mis Kabala külas alajaama sisse lõi, trafo üles sulatas ja siis jalga lasi. Pumbajaamast, taludest, kauplusest ja mitmest kohalikust tööstusest kadus vool, mida püüti taastada terve järgmise päeva. Esmaspäeva õhtuks see õnnestuski. Elektrimehed olid väljakutsetega üle koormatud, aga nad suutsid siiski ümbruskonna vead esmaspäevase päeva jooksul likvideerida. Pildil on süüdlane alles, aga kellele sa selle tõendi esitad, kuhu kaebad?
Näitasin elektrikutele, nemadki vangutasid päid. Ja lootsid südamest, et see äikesetorm jääb sel aastal viimaseks. Kaks päeva hiljem kõmistas jälle ja lõi välku, aga kui eelmisega võrrelda, siis tasa ja hellitlevalt.
