Nädala portree Kadri Sirg: Ameerika ülikoolikogemustega tagasi Eestisse
Kadri Sirg (29) oli tänavuse Metsaülikooli üks lektoreid, kelle haridustee ja kogemustepagas on tähelepanuväärsed. Pole just tavaline, et üks Eestist pärit noor inimene võib oma CV-sse kirjutada magistrikraadid Oxfordi ja Uppsala ülikoolidest ning peatselt saavutatava doktorikraadi Pace'i Ülikoolist Ameerika Ühendriikides, lisaks veel projekte Harvardi ja Columbia ülikoolides.
Kadri on pärit Saaremaalt, Kuressaarest, arstide perest. Tema suguvõsa maakodu, kust sai maatöö kaudu alguse tema loodusehuvi, asub Leisis. Peale bioloogia-keemia eriklassi lõpetamist Kuressaares asus ta 1995.a. õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, spetsialiseerudes oma huvialale keskkonnaõigusele. Juba õpingute ajal osales Kadri keskkonnaõiguse teemalistel konverentsidel. Vajadus paremini aru saada keskkonnaprobleemidest ja loodusseadustest ajendas teda omandama keskkonnateaduse alal magistrikraadi Oxfordi Ülikoolis Inglismaal. Sellele järgnes teine magistrikraad Uppsala Ülikoolist Rootsis rahvusvahelises ja võrdlevas keskkonnaõiguses.
Juba magistratuuri ajal töötas ta ka Eestis, aidates riigil looduskaitse ja kasutamise valdkonnas seadusi kirjutada: Eesti keskkonnaõigust oli vaja viia kooskõlla Euroopa Liidu omaga ja selleks tuli Eesti seaduseid ka muuta. Kadri nõustas keskkonnaõiguse valdkonnas nii Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi kui ka Euroopa Komisjoni.
2003.a. läks ta Ameerikasse New Yorgi osariigis asuvasse Pace'i Ülikooli doktorikraadinõutama. Kadri valis Pace’i Ülikooli seetõttu, et näiteks Harvardi või teiste Ivy League Ülikooli õigusteaduse doktoriprogrammidesse pääsemiseks oleks tal olnud vaja samast ülikoolist magistrikraadi. Selle taotlemine oleks olnud aga väga kulukas ja mõttetugi, sest temal oli kaks magistrikraadi juba olemas. Kuid Kadri kool oli samuti suurepärane; sealne keskkonnaõiguse programm, mis on US News'i andmetel üks kolmest parimast keskkonnaõiguse programmist Ameerika Ühendriikides, andis talle mitmekülgseid kogemusi. Kadri alustas doktorantuuriõpinguid Ameerika Ühendriikides, sest üks tema uurimisobjekte — keskkonnamõjude hindamine — on pärit just sealt. Ameerika Ühendriikidest levis keskkonnamõjude hindamine üle maailma ja on nüüd osa üle saja riigi keskkonnaõigusest.
Doktorantuuriõpingute ajal täiendas ta end poolteist aastat ka Columbia Ülikoolis, osaledes arhitektuuri, linnaplaneerimise ja muinsuskaitse kursustel; tema põhihuviks olid muinsuskaitse- ja keskkonnaõiguse seosed. Inimtegevuse mõju hindamist muinsus- ja looduskaitsealustele objektidele ja hüvedele ning avalikkuse kaasamist täidesaatva võimu esindajate otsuste tegemisse reguleeritakse muinsuskaitse- ja keskkonnaõiguses tihtipeale sarnaselt.
Kadrit huvitavad põhimõtted ja meetodid, kuidas riigivõimu esindajad kaasavad inimesi keskkonnaprobleemide lahendamisse ja hindavad inimtegevuse mõju loodusele ning muinsuskaitsealustele objektidele. Seaduses on kirjas nii inimeste õigused ja kohustused keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnaprobleemide lahedamisel kui ka täidesaatva võimu esindajate vastavad õigused ja kohustused. Näiteks on inimestel õigus esitada ettepanekuid kavandatava tegevuse olulise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ning võimuesindajatel on kohustus neile seaduses kirjapandud viisil ja ulatuses vastata. Kadrit huvitab ka inimeste keskkonnaprobleemide lahendamisse kaasamise põhimõtete ja meetodite seos esindus- ja otsedemokraatiaga.
Columbia Ülikooli õigusteaduskonnas tutvus ta ka läbirääkimiste ja lepitamise (ingl. k.
mediation) meetodite ja põhimõtetega. Kadri jaoks oli väga arendav sealse lepitamiskliiniku kogemus ja eriti juristi roll selles. Läbirääkimistel peabki vaatlema suhteid tervikuna — tuleb õppida teist osapoolt kuulama; erinevaid väärtushinnanguid ja huvisid märkama, enda omi rahulikult väljendama; koos konflikti osapoolega uusi lahendusvariante leidma ning kokkuleppe saavutamisel eristama lühiajalist
kasu pikaajalistest väärtustest, märgib Kadri. Teda huvitab, kuidas läbirääkimise ja lepitamise meetodeid ja põhimõtteid saab olemasoleva õiguse rakendamisel keskkonnaalaste konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks kasutada.
Ka Harvardi Ülikooli jäi Kadri oma doktoriõpingute ajal terveks akadeemiliseks aastaks, tehes uurimistööd ja õppides Ameerika Ühendriikide ja rahvusvahelist keskkonnaõigust ja läbirääkimiste teooriat ning praktikat. Vahepeal osales ta ka New Yorgi Ülikooli õigusteaduse doktorantide seminaridel — taas avardav kogemus.
Kadri doktoritöö on juba lõpetamisjärgus ja lähiajal plaanib ta sellega ühele poole saada.
Õpingud erinevates ülikoolides ja praktilised kogemused keskkonnaõiguse rakendamisel on süvendanud tema veendumust, et inimestevaheliste suhete reguleerimiseks keskkonnakaitse ja -kasutamise valdkonnas on ühiskonnakorraldust ka Eestis vaja radikaalselt muuta. Erinevaid konflikte inimeste vahel, mis puudutavad loodust ja selle kaitset, ei saa reguleerida vaid seadusesse kirja pandud käskude ja keeldudega. Ühiskonnas on vaja tugevdada just teistsuguseid lähenemisi, mida võib kodanikelt otsustajateni suunatud infovoo ja inimeste osalemisega täidesaatva võimu otsustusmehhanismides pakkuda kodanikuühiskond. Kodanikuühiskond ja mittetulundussektor (ingl. k.
non-profit sector), mis on Ameerikas väga hästi arenenud, võivad pakkuda esindusdemokraatiale tasakaalustavat jõudu. Nende kahe teadliku tugevdamise ja loomuliku arengu läbi hakatakse tulevikus ehk ka Eestis keskkonna- ja muinsuskaitse probleeme tõsisemalt võtma, arvab Kadri. Kuid ühiskonnas jääb endiselt oluliseks ka inimlik tasand — igaühe kohustus täita õigust nii vastutustundlikult kui võimalik.
Sügisel asub Kadri Eestis tööle õiguskantsleri nõunikuna.
Kadri on üks neist noortest eestlastest, kelle haridustee on suures osas kulgenud väljaspool kodumaad ja kelle jaoks avaneksid ilmselt suurepärased töö- ja karjäärivõimalused ka Ameerikas, kuid kes on otsustanud kindlalt kodumaale tagasi minna. Ta ütleb, et teeb seda missioonitundest — olles oma haridusse palju investeerinud, tahab ta omandatud teadmisi just Eesti heaks kasutada. Pealegi kaldub kaalukauss Eesti poole ka isikliku elu tõttu: seal on tema pikaajaline elukaaslane.
Ameerikas saadud hariduse ja kogemuste üle on Kadri väga õnnelik. Temale meeldis, et Ameerika ühiskonnas on senini olulisel kohal loovus ja koostöö; väga mõtlemapanev oli ka heategevuse väärtustamine. New Yorgis elades sai ta ka sellest linnast väga eluterve nägemuse. Ta märkas, et täisväärtuslikku elu on võimalik väljaspool
mainstream'i elada ka teistest inimestest üle sõitmata. Teda on alati paelunud erinevad kultuurid, inimeste elamisviisid, ja New Yorgis elades avanes tal nende kogemiseks ka ülihea võimalus. Saadud kogemused motiveerisid Kadrit mõtisklema inimolemuse üle, ajendades teda tutvuma erinevate maailma mõtestamise viisidega. Teda paeluvad ka alternatiivmeditsiini valdkonda kuuluvad energiatega ravimise tehnikad.
Kadri õpingud on saanud võimalikuks tänu rohketele stipendiumidele Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest (Fulbright) ning tagasihoidlikule Eesti Vabariigi toetusele. Tema õpinguid on toetanud mitmed eesti organisatsioonid Ameerika Ühendriikides, samuti Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu. Kadri õpinguteel on olnud abiks ka eraannetajad Eestist. Ühtmoodi nii materiaalne kui mittemateriaalne toetus on süvendanud tema usku inimeste headusesse ja imede võimalikkusesse.
