Chris
Noorte hääl
http://noortehaal.delfi.ee/new...Jaapanist on möödas piisavalt. Me oleme jõudnud Austraaliasse. Lennukist väljudes suundusime otsekohe tolli, kus näitasime ette passid ja täitsime ära deklaratsioonilehed ning märkisime, kui palju meil raha kaasas on.
Kuna ma ei olnud kindel, mida teha, siis ma igaks juhuks panin linnukese, et meil on kaasas üle 10 000 dollari. Ilma pikemate küsimusteta läbisime tolli ja suundusime oma pagasit ootama. Sõber Martin, kes jõudis meist 2 nädalat varem Cairns’i, pidi oma pagasit üle nädala ootama, sest see läks kaduma Meie õnneks ei pidanud ootama, pagas saadeti ilusti Soomest Cairns’i kohale. Pagas käes, mõistsin, et nüüd ongi läbi ja me oleme ametlikult Austraalias. Aga ma eksisin. Järgnes teine kontroll tollis, kus me pidime näitama ette oma kohvrid ja vastama küsimustele. Meid küsitleti eriti innukalt just meie raha olemasoluga seoses ning uuriti, kas meil on ka töökoht juba olemas. Suhtlesin mõni nädal enne Austraaliasse tulekut ühe farmeriga ja andsin tema kontaktid ka tollis olevatele inimestele. Ei läinud enam kaua, kui me sealt minema saime.
Astusime lennujaama ooteruumi ning Martin juba ootas meid. Martin ei olnud üksinda, ka Oleg oli kaasas. Oleg on elanud Austraalias juba 13 kuud, ilma kordagi kodumaale naasmata. Nad võtsid meid soojade tervitustega vastu ning koos suundusime õue auto juurde.
Lennujaamast välja astudes tabas mind positiivne šokk. Kliima on siin erakordselt soe. Kell oli hommikul pisut viis läbi ja siin oli äärmiselt palav, oma 25 kraadi kindlasti. Martin ja Oleg rõhutasid pidevalt, et veelgi soojemaks läheb kella üheksa paiku. Panime asjad autosse ning suundusime Carins’i kesklinna.
Külastasime kaubanduskeskust ja turgu, kus oli meeletu valik puuvilju. Siiani parimad asjad, mis meelde jäänud, on just turult ostetud monkey bananad — väikesed, aga jube head. Jalutasime Cairns'is ringi natukene ning vaatasime, mida sellel linnal meile pakkuda on. Paljudes kohtades rippusid puu otsas nagu nahkrhiired sellised linnud nagu flying fox'id ehk lendavad rebased. Nad karjusid nagu segased. Üks austraallane ütles, et nad on segased linnud, kellele meeldib häälitseda, rapsida ja teineteist vägistada. Lisaks kõigele, nad ripuvad puu otsas ning kakavad tänaval olevate inimeste peale.
Pärast Cairns'is olekut otsustasime lahkuda linnast ning suunduda Innisfaili, kus me võtame endale mõneks ööks toa, et kohaneda Austraalia kliimaga. Seal selgus, et enamik hostelid olid täis ja oleme ausad, et jumal tänatud, et need täis olid. Ausalt, jutud enamike eestlaste seast Austraalia kohta on natukene liiga lillelised. Need backpackerite hostelid on tõsiselt ebainimlikud ning rõvedad. Need joobes noored, mustus ja räpasus kõikjal, ulmelised hinnad. Kõik see kokku teeb tunde, et ei aitäh. Mis veel eestlaste poolt loodud Austraalia illusiooni mahub, on ämblikute kartus ja pidev hirm saada hammustatud.
Kuna Innisfail ei olnud meie jaoks, siis Martin helistas mehele, kelle juures tema ja Oleg hetkel elavad. Mees nimega Russel oli nõus meid natukeseks ajaks enda juurde võtma ning meile tuge pakkuma elamise näol. Seega otsustasime minna poodi, et varuda endale süüa ja elamistarbeid. Meie esimene ost Austraalias läks telgi ja magamisvarustuse peale, lisaks sai soetatud mõned hilbud, kuna siin on äärmiselt palav ja niiske.
Russel elab džunglis ja ütlen ausalt, nii väga kui ma ka seda sooviks, siis ma seda ümbrust kirjeldada ei suuda. Kui ma ütlen, et puulehed on suuremad kui mina, ja et enamik Eestis olevatest toataimedest on siin suured puud, siis ka see ei anna ettekujutust. Kliima, loodus, mäed, taimed, puud — seda peab ise nägema ja kogema. Aga ütlen ausalt, see on fantastiline!
Nüüdseks oleme elanud kaks päeva kenasti keset Austraalia vihmametsa. Asume Babinda lähistel sealse kahe suurima mäe vahelises orus. Üllatan teid sellega, et lisaks elukohale oleme kohanenud ka natukene looduslikumaks. Käime paljajalu sõltumata maapinnast ja vormist, oma hädasid teeme ojja ja ennast peseme mägedest tuleva külma veega looduslikus vannis, mis on äärmiselt ilus ja lõõgastav ning karastav. Saime enda looduslähedase kogemuse, mida oleme siiani otsinud ja oodanud. Täna on esmaspäev ja me suundume tööd otsima farmidesse lootuses, et meid võetakse kohe vastu, paraku on meid viis, seega teeb see asja keerulisemaks. Loodame parimat!
PS! Austraalia toit on umbes samasugune, mis Eestis. Võib-olla pisut kallim, aga üldiselt saab hakkama.
Noorte Hääl DELFI
