Silvia Paluoja, reporter

Laupäeva keskpäeval algas Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris ülestõusmispüha eelõhtu jumalateenistus, mis seekord läks ühte jüripäevaga.

Jüripäeva tava on kiriku altaritulest läidetud laternatulede viimine Eestimaa erinevatesse paikadesse, et süüdata õhtul jürituled esivanemate vabadusvõitluse mälestuseks. Täna möödub 668 aastat jüriöö ülestõusust.

Tavakohaselt viiakse jüripäeval tuli Torist Tallinnasse, kus see on hoiul Raekojas, kuni õhtul ratsanikud kannavad sümboolse tule Sõjamäele, kus Jüriöö pargis süüdatakse vabaduslõke.

Pidulikul jumalateenistusel Toris teenisid EELK peapiiskop Andres Põder ja Pärnu praost Enn Auksmann. Üritusel osalesid president Toomas Hendrik Ilves ja tema eelkäija, president Arnold Rüütel, kultuuriminister Rein Lang, riigikogu liikmed ning kaitseväe esindajad.

Täna avati Soome suursaatkonna minister-nõuniku Vesa Vasara ja kunagiste soomepoiste osavõtul kirikus mälestusplaat, millele on kantud nende eestlaste nimed, kes hukkusid Soome talve- ja jätkusõjas. Katte plaadilt “1939-1944 Soome tänab ja mäletab Eesti sõjamehi” eemaldasid president Ilves ja suursaatkonna esindaja Vasara.

“Väga muljetavaldav päev, suur tänu selle eest, et meie võitluskaaslaste nimedega mälestusplaat siin avati,” mainis Tallinnast kohale sõitnud Edgar Sinisalu, kes võitles Soome eest 1943. aastast ja punavõim mõistis ta selle eest Venemaale sunnitöölaagrisse, kust ta vabanes 1955. aastal.

President Ilves nentis oma kõnes, et hõimurahvad soomlased ja eestlased on külg-külje kõrval seisnud rasketel hetkedel. Soome sõjas võitles 3400 meest vabatahtlikuna Eestist, ligi 80 neist hukkus. President rääkis neist kui õnnelikust põlvkonnast, sest need mehed sündisid ja sirgusid aateinimesteks demokraatlikus Eesti Vabariigis, soomepoiste hulgas oli kultuuritegelasi ja kirjanikke.

Koos Soome suursaatkonna esindajatega mälestusplaadi avamisel osalenud nelja hallipäise soomepoisiga jäi president Ilves Toris ühispildile ratsamonumendi juures.

Täna möödus kümme aastat päevast, mil EELK Tori kirik pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks ja õnnistati sisse vastav mälestustahvel pühakoja peaukse kõrval välisseinal.

Toona õnnistati ka altaritule sambad, mille kinkis Tallinnas Jüriöö pargi rajanud Jüri Uppin, kes nagu igal aastal jüripäeval, oli tänagi oma laternaga kirikuliste hulgas kohal.

Märkmed: