Et saada aru, miks meie skautlik ja gaidlik noorus märgib pidulikult jüripäeva, tuleb vaid lugeda Eesti Skautide Malev Kanadas jüripäeva ringkirja, mis loeti ette Toronto Eesti Majas laupäeval, 26. aprillil, noorte malevate pidulikul paraadil. Teine lõik ringkirjas rõhutab, et „jüripäeval tunnustame oma noorte ja juhtide saavutusi ning noorte vanemate ja sõprade panust. Peame kõik meeles, et meie püsivus tuleb toetavast eesti ühiskonnast ja et eestluse kandmine põlvest põlve on kallim kingitus, mida saame ühiskonnale tagasi anda.“

Tegevusaastal, mil maailma skautlus pühitses oma teise sajandi algust ja Eesti Skautide Malev Kanadas oma 59. tegevusaasta algust, kinnitavad need sõnad üle kõige mitte ainult püsivust, vaid ka pärandi hoidmist ning austamist.

Paaradijuhi nskm Veiko Parmingu käsu peale marssisid Eesti Maja suurde saali neli üksust, kaks skaudi-, kaks gaidilipkonda, skaut-gaidorkestri, mida juhtis ngdr Tiina Kai Paluoja, helide saatel. Ülevaatuseks olid valmis 90 noort ja juhti, kelledest igaüks vastas tervitusele julgelt üksuse juhtlausega. Valveseisakus lauldi orkestri toetusel riigihümni.

Palvuse pidas õpetaja Kalle Kadakas, kes mõtestas lahti jüripäeva sõnumi Jeesuse sõnadega: vabaduseks olen ma teid vabastanud, ärge laske ennast jälle panna ikkesse. 1343. aastal süüdati üle Eesti vabaduse nimel jüriöö tuled, et mitte sattuda ikkesse. 665 aastat tagasi leekidesse lahmatanud tahe pidi aga siiski ootama 1918. aastani, enne kui eesti rahvas sai teostada ikkest vabanemise. Põlvkond hiljem langeti jälle kurjuse kammitsatesse. Eesti rahvas on nüüd taas vaba, kuid jüripäeva sõnumit ja selle pärandit ei tohi unustada. Jüri võitlus lohega kestab tänaseni, ka meie peame arvestama lohede olemasoluga, ja vabaduse säilitamise eesmärgil olema eneses kindlad, lõpetas pastor palvuse.

Mõttesild kodumaale

Traditsioonilise mõttesilla kodumaale – millega saadetakse mõttes tervitusi aatekaaslastele üle maailma, sellega kinnitades, et ükskõik kus keegi meist elab, oleme üks suur eesti skautide ja gaidide pere – lugesid ette gaid Katrina Sehr ja skaut Taavo Tralla. Lugemise ajal suunati silmad Eesti lipu poole. Järgnes Eesti hümn, orkester jälgis skm Enn Kiilaspea taktikeppi.

Esimesed tervitused lugesid ette välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid gdr Ingrid Kütt ja Eesti Skautide Liidu keskbüroo esindaja skm Jaan Lepp, kelledele järgnes Kotkajärve hooldajaorganisatsiooni Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi esimehe Ruho Paluoja tervitus.

Enne kui paraad sai kulgeda kombekohaselt, suunas nskm Parming tähelpanu sellele, et Eesti Maja laealune oli paraadiks miskipärast köite ja pesunööridega kaunistatud. Seletuse andis Kalevi lipkonna juht nskm Toivo Pajo, et on tegemist eelprooviga, katsetatakse .kjvv ehk „kotkajärve vaid veebi“ kommunikatsioonisüsteemi, puuposti. Saadetigi siis esimene puupost paraadijuhile. Süsteemi testimine oli osa paraadist, andes nii noortele kui vanematele vaheldust tähtsamate sõnumite ettelugemisest.

Malevate ringkirjad

Esimene selline oli Eesti Gaidide Malev Kanadas ringkirja ettelugemine, mille viis läbi ngdr Rita Kütti. Pärast diplomite ja märkide üleandmist oli kord Eesti Skautide Malev Kanadas ringkirja ettelugemiseks, mille viis läbi nskm Parming. Jüripäeva edutuste loetelu leiab lugeja meie lehest hiljem, koos salga- ja laskevõistluste tulemustega.

Hiljem pälvis tänu lasketiiru meeskond – skm Asko Kütti, skm Raffi Moks, nskm Edgar Lees, nskm Mihkel Lõugas ja hr John Reinoja, kes korraldasid mitte ainult laskevõistlused, vaid olid pea igal laupäevahommikul vara tiirus kohal, õpetades noortele laskesporti.

Gdr Ingrid Kütt luges siis ette välis-Eesti Gaidide Liidu ringkirja, Eesti Skautide Liidu ringkirja luges ette skm Jaan Lepp. Skautlusele ja gaidlusele osutatud püsiva kaasabi ja teenete eest ning sõpruse tänutähena annetasid välis-Eesti Gaidide Liit ja Eesti Sakutide liit gaidi- ja skaudisõbra teentemärgi järgnevatele noortesõpradele. Tammetäht II järk: Vivian Holmberg, Chris Medri, Tauno Mölder, Reet Petersoo ja Jüri Puusaag. Tammetäht I järk annetati TESSi esimees Ruho Paluojale, kelle aastatepikkune töö on toonud Kotkajärve huvides olulisi tulemusi, kaasa arvatud tänapäeva keerulise bürokraatiaga Muskoka laagrialade ülalpidamise kooskõlastamisel. Kõlas teenitud aplaus noortesõprade tunnustuseks.

Skautlusele osutatud teenete eest annetati skautjuhi teenetemärk Põhjatäht II järk nskm Toomas Küttile, kelle saavutuste loetelu eesti skautluse huvides on aukartustäratav. Põhjatäht III teenetemärgi pälvis nskm Peeter Jeeger.

Metsakirikule toetus

Järgmiseks paluti paraadi ette skm Egbert Runge, keda on autasustatud kõikide eesti skautluse teenetemärkidega ning keda on ka kõrgelt hinnatud Kanada skautluses. Skm Runge on olnud samas väga aktiivne luteriusu kirikus ja seda panust tähistati mullu „Lamb Award’iga“, märkimaks ta pikaajalist panust kirikule ja noortetegevusele. Õp Kadakas andis paraadil üle skm Rungele seda kinnitava tunnustuskirja. Skm Egbert Runge omakorda teatas paraadile, et koos skm Lia Pikkoviga suunab ta majandusliku toetuse Kotkajärve metsakirikule, et seda taas üles ehitada. Loodusesse ehitatud kirik vajavat pidevat korrashoidu. Malevad reageerisid teatele aplausiga.

Tänu Kalevi lipkonna puuposti süsteemile oli pidulikul üritusel piisavalt meelelahutust, et nooremad hellakesed ja hundud ei tundnud igavust. Noortejuhid saavad hästi aru, et tänased hellakesed, hundud on homsed maleva juhid, suurlaagrite korraldajad, salga- ja laskevõistluste läbiviijad. Nii ongi Jüripäeva paraad võõrsil pärandiks, hoitakse põhimõtteid, mis süütasid 23. aprilli ööl 1343 tõrvikud, mille leeke näeme sama eredalt aastal 2008.

Järgmine ühisüritus noortemalevatele on suurlaager „Muskoka 2008“ Kotkajärvel, kuhu on kutsutud skaute, gaide Eestist, USAst ja mujalt.

Paraad lõppes taktsammul väljamarssimisega skaut-gaid orkestri saatel. Tänu skm Enn Kiilaspeale, kauaaegsele orkestrijuhile aranzheeringute eest, kui ka pillide, nootide eest hoolitsemast.

Järgnes traditsiooniline gaiderite ja skautmasterite koosviibimine noorteruumis, noortele anti võimalus koos sisetegevuse lõppemist märkida ja koos teha suurlaagri plaane. Praegu saab seda veel e-nagu-Eesti epostiga teha, Kotkajärvele jõudes tuleb puupostiga kohaneda, õppida uue süsteemi omapärasid.

Märkmed: