Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus” (2)
Ajalugu | 21 Oct 2012  | EWR OnlineEWR

Avaldatud 29 Jaanuar 2011
Kirjutas Irja Tähismaa
http://www.vorumaateataja.ee/i...

Legendaarne poliitik ja teravmeelne arvaja Jüri Toomepuu (80), kes tegi 1992. aasta Riigikogu valimistel hiilgava tulemuse, kogudes rekordilised 16 900 häält, elab nüüd Ameerika Ühendriikides Floridas, kuid see ei tähenda, et ta oleks Eesti elust kõrvale jäänud. Otse vastupidi! Härra Toomepuu, kes on tõestanud oma vahvust mitte ainult Eesti poliitilisel areenil, vaid ka Ameerika sõjaväes, mille koosseisus ta võttis osa nii Korea kui Vietnami sõjast, ei kavatse ka nüüd püssi põõsasse visata. Ta hoiab Eestis toimuval aktiivselt silma peal, võtab selle kohta pidevalt sõna ja on siis niisama kartmatu kui oma võitluses kommunismi vastu. Järgnevas intervjuus Võrumaa Teatajale räägib Ameerikas resideeriv erupoliitik sellest, mis teda Eesti poliitikas kõige rohkem vihastab ja avab turmtule nii Mart Laari, Edgar Savisaare kui president Toomas-Hendrik Ilvese pihta.

Härra Toomepuu, kui kaua te olete nüüd juba Eestist ära olnud?


Ei teagi, kas olen päriselt ära, sest tegelen Eestiga ja Eestis toimuvaga rohkem kui millegi muuga. Füüsiliselt olin Eestis viimati 2009. aasta novembris. Esitasin ettekande Tartus toimunud rahvusvahelisel kaitsevägede testimise ühingu konverentsil, pidasin loenguid Eesti kaitsevägede ühendatud õppeasutuses, andsin intervjuu Maalehele ja tundsin rõõmu kolm päeva kestnud Korp! Sakala 100. juubeli pidustustest.

Oli aeg, kus olite siin väga populaarne poliitik ja saite 1992. aasta Riigikogu valimistel suurepärase tulemuse. Miks te siit jalga lasksite?


Elasin ka tol ajal kahepaikse elu. Mul oli kaks elukohta, üks Tallinnas ja teine Lincolnshire’i külas, Chicago Eesti Maja lähedal. Aga Tallinna linnavalitsus otsustas mu Tallinna kodu 99aastase rendilepingu lõpetada. Ettekäändeks toodi, et olin rendile antud rusude täieliku taastamisega nende varanduslikku seisu kahjustanud. Kui need mulle rendile anti, oli nende väärtus linna ametlikul hinnangul 4000 krooni. Pärast kuulsin, et hooned müüdi minult ära võtmise järel maha tervelt 13 miljoni krooni eest. Ka kohus oli linna otsusega päri. See oligi üks põhjus, miks Eestist ära tulin, aga tahtsin ka veeta rohkem aega oma perekonnaga. Nad külastasid mind ka Eestis, aga poja kasvatamine ja koolitamine toimus ikka peamiselt USAs.

Kas äraminek on lõplik? Millistel tingimustel oleksite nõus naasma?


Enne surma inimesel midagi lõplikku pole ja ega me keegi tea päris kindlalt, mida homne päev toob. Kui tekiks mingi rahva liikumine, mis kõigutaks praegust partokraatlikku, plutokraatlikku võimustruktuuri ja annaks lootust, et Eestist saab õigusriik, mida valitsevad eestlased, siis tulen kindlasti appi.

Kui teie käsutuses oleks kuldkalake, siis millise Eesti te talt telliksite?


Eelkõige sooviks Eestit, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu on öeldud meie põhiseaduse preambulas. See muidugi eeldaks drastilist muudatust Eesti võimustruktuuris ja uut põhiseadust koos demokraatliku valimisseadusega, mis mitte pelgalt ei luba, vaid tõeliselt teeb rahva kõrgeima riigivõimu kandjaks. Kui juba imesid soovida, siis võiks samal ajal paluda kuldkalakeselt ka seda, et ta saadaks kõik Stalini poolt meie kodumaale asustatud venelased koos nende järeltulijatega tagasi oma suurele päriskodumaale, järgides Putini sellekohast ukaasi, ja miks mitte ka seda, et kõik vanatüdrukud saaksid mehele.

Mis te seal Ameerikas teete?


Tegelen peamiselt Eestiga, Eestis toimuvaga ja eestlusega. Kui täpsemalt öelda, siis avaldan vahetevahel artikleid Eesti ajakirjades ja Delfis ning olin enne hiljutist Floridasse kolimist Chicago Eesti Maja täienduskooli Eesti ajaloo õpetaja. Kui Floridasse jõudsin, värvati mind Kesk-Florida Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva aktuse kõnelejaks. Viimasel ajal olen avaldanud pea iga paari päeva järel satiirilise artikli Eesti poliitikutest ja poliitikast ühel Eesti interneti saidil (Jüri Toomepuu satiirilisi kirjutisi saab lugeda Eesti Käkikeerajate koduleheküljel, aadress ekkl.org – toim). Loodan, et kui rahvas poliitikuid kõverpeeglis näeb, siis ehk aitab seegi poliitilist olukorda Eestis parandada. Momendil vastan Võrumaa Teataja intervjuu küsimustele.

Olete küll Eestist eemal, aga teie kirjutistest aimub, et olete Eestis toimuvaga ülihästi kursis. Milliseid meediaväljaandeid jälgite?


Tänapäeva informatsiooniajastul on vaimne ja virtuaalne kohalolek tähtsamad kui füüsiline. Niipalju kui aeg lubab, üritan olla kursis kõigega, mis toimub Eestis ja muidugi ka mujal maailmas. Jälgin kõiki meediaväljaandeid, mida tasub lugeda ja isegi mõnda, mida ei tasu. Vaatan ka Eesti telesaateid, jälgin mitmeid blogisid, osalen mitmete organisatsioonide foorumites, saan ja vastan umbes paarile tosinale meilile päevas.

Kuidas teile tundub, kas eesti ajakirjandus on vaba ja kas seda saab usaldada?


Usun, et ajakirjandus on vabam kui mõned muud Eesti institutsioonid, aga samas teame ju, et suuremad ajalehed on võimuparteide häälekandjad. Niikaua, kui kõik ei ole veel ühe ja sama partei kontrolli all, on siiski võimalik mitmeid ajalehti lugedes ja mitmeid telekanaleid jälgides Eestis ajakirjanduse kaudu tõele jälile saada. Usaldan ainult siis, kui olen kontrollinud. Hiljuti Kuku-Langi eestvedamisel kehtestatud niinimetatud „allikakaitseseadus” võib ajakirjandus- ja sõnavabadust drastiliselt piirata, kui Lang seda püha vihaga rakendama hakkab. Sama halvaendeline on loomisel olev politsei- ja piirivalveameti (PPA) internetipolitsei üksus, mis pidavat hakkama virtuaalmaailmas korda looma ja neid „korrale kutsuma, kes midagi halvasti või amoraalset on teinud,” nagu lubab PPA peadirektor Raivo Küüt. Näib, et PPA on malli võtnud kommunistliku Hiina tsensoritelt.

Olete kirjutanud mitmeid teravmeelseid arvamusi tänase eesti poliitika kohta. Öelge ausalt, mis teid tänase poliitika/poliitikute puhul kõige rohkem vihastab?


See, et võimulolijate ahnuse ja hoolimatuse tagajärjel on suur osa eesti rahvast võimust võõrandunud, „teise Eesti” kategooriasse langenud ega suuda võimulolijate poolt kehtestatud ja põhiseadust eirava partokraatliku valimissüsteemi ega ka Eesti õiguskaitseorganite abil olukorda parandada.

Olete rääkinud ka poliitilisest korruptsioonist ja poliitikutest korruptantidest. Tulemas on valimised ja needsamad korruptandid võivad saada võimule. Öelge eesti rahvale, kes need kõige suuremad pätid eesti poliitikas on.


Ei saa sellele küsimusele puhtpraktilistel põhjustel vastata. Võrumaa Teataja ei ole selleks küllalt mahukas.

Aga kes on teie eesti lemmikpoliitik?


Sellele küsimusele on tänapäeval raske vastust leida. Loodan, et tulevikus läheb kergemaks. Lemmikuid on nende hulgas, kes eelolevatel valimistel üksikkandidaatidena alles pürgivad poliitikuks.

Kelle poolt soovitate inimestel neil valimistel hääletada? Kui see saladus pole, siis kelle poolt ise hääletate?

Seekord ei olegi vaja hääletada mõne halva poolt ainult sellepärast, et teised on veel halvemad, sest esile on kerkinud mitmeid üksikkandidaate, kes on tublimad ja ausamad kui rõhuv enamus parteide nimekirjades esinevaid poliitbroilereid ja „endiseid”. Kui küllalt paljud annavad oma hääle üksikkandidaatidele, siis võib see isegi mõjutada võimuparteisid astuma esimesi samme Eestis kehtestatud partokraatliku riigikorra muutmiseks. Üksikkandidaadi poolt hääletades võib ka kindel olla, et Võrus Jaanile antud häält ei kanta hiljem üle partei nimekirjas olevale Ivanile Lasnamäel. Ei ole veel otsustanud, kellele mitmest tublist rahvuslikult meelestatud kandidaadist ma oma hääle annan.

Te olete teravalt kritiseerinud Mart Laari. Laar kuulub EÜSi, teie olete aga korp! Sakala vilistlane. Kas siin pole mitte tegemist korporatsioonidevahelise vimma ja vägikaikaveoga või on Laar tõesti nii halb kui räägite?


Kui selline vimm mingil määral eksisteerib, siis minuni ei ole see kindlasti jõudnud. Laar sai võimule esimesel okupatsioonijärgsel valimisel rahvusluse sildi all, suurepärase valimisprogrammiga, mida mina täielikult toetasin, aga mille Laar täielikult hülgas. Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus. Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks, see pühkis rahvale prügi silma. Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suurem viga oli Laari valitsuse tahtmatus rakendada Genfi konventsiooni sätet, mille alusel oleks võinud nõuda Stalini poolt Eestisse asustatud okupantide lahkumist. Selle asemel hääletasid laarlased ja savisaarlased, enamlased ja kelamlased menetlusest välja minu eelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks ja tulevasteks kodanikeks saada ainult Eesti Vabariigi loal, nagu on tavaks teistes riikides. See saatuslik viga on viinud eestluse hävingu lävele. Kui midagi drastiliselt ei muutu, siis on ainult aja küsimus, mil eestlased jäävad vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal. Statistikaameti andmeid rahvuse kohta ei saa tõsiselt võtta, sest iga Eesti elanik võib panna omale rahvuseks, mida tahab. Need, kellele meeldib faktides kahelda, vaadaku valimisõiguslike elanike arvu jõudsat kasvu ajal, mil eestlasi kuskilt juurde ei tulnud: 1992. aastal oli see 678 570, 2003. aastal 858 616 ja 2007. aastal 896 704. Ei tea, mis on see arv sel aastal, aga ennustan samasugust tõusu.

Elu Eesti maapiirkondades hakkab väikestviisi välja surema. Meil siin Võrumaal suletakse poode ja postkontoreid. Härra Toomepuu, kes on selles süüdi, et maainimesel on raske maal hakkama saada?

Arvan, et suur osa süüst langeb samuti esimesele Laari valitsusele.

Mida oleks pidanud tegema, et seda ära hoida?


Okupatsiooni lõppedes propageerisin, et põllumehed tehtaks okupatsiooni ajal rajatud majandite omanikeks selle asemel, et need kohe ära hävitada ja põllumasinad endistele parteitegelastele odavalt maha parseldada. Omanike osaluse suuruse oleks määranud põllumeestelt natsionaliseeritud talude suurus. Okupatsioonieelses Eestis kasvas põllumajanduse kooperatiivide liikumine jõudsalt. Seda oleks võinud edasi arendada.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
See mees on ülbe!22 Oct 2012 11:58
Kuidas see Toomepuu on ainus eestlane kes teab ja taipab kõiki?
Kas teda tuleks ehk koonida Eesti kuningaks?
tartu rahu & piirileping22 Oct 2012 05:13
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet (Trofim Velitško), kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang.

Tiit Vähi valitsus sõlmis 12. juulil 1996 toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist.

Loe kõiki kommentaare (2)

Ajalugu