Jüri Luik: Konverents suurmehe mälestuseks PM
Kuumad uudised 29 Mar 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Jüri Luik, Eesti suursaadik USAs

Täna algab hotellis Radisson SAS suur rahvusvaheline konverents Lennart Meri mälestuseks. Konverentsi pealkiri «Mäleta Euroopa tulevikku» on iseenesest paradoksaalne, kuid võtab kokku Lennarti välispoliitilise tegevuse meetodi: mineviku tundmine võimaldab ehitada paremat tulevikku.

Konverents on rahvusvaheline kõige paremas mõttes. Üles astuvad nii presidendid (Soome ja Eesti), kõrgemad sõjaväelased, näiteks endine NATO vägede komandör ja üks 2004. aasta USA presidendikandidaatidest Wesley Clark, ning paljud teised Lennart Meri sõbrad.

See suur rahvusvaheline konverents on tuleproov ka konverentsi korraldajale, alles eelmisel aastal rajatud Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele.

Keskus on juba alustanud mõjukaid loengusarju, kus on esinenud mitmed maailmanimed, näiteks üks kuulsamaid elavaid strateegiateoreetikuid Edward Luttwak. Luttwaki öeldu kujunes rahvusliku arutelu objektiks vaidluses territoriaalkaitse ja profiarmee pooldajate vahel.

Moodne mõttekoda

Keskus kujutabki endast moodsat mõttekoda, kes lisaks teadustööle toob kokku ka maailmamainega analüütikuid ja poliitikuid, kelle öeldu rikastab arutelusid Eestis ja mujal Euroopas.

Täna algav konverents on oluline mitmes mõttes. See mälestab Lennartit, kuid see ei räägi ainult Lennartist. Mis on ka loogiline. Parim mälestus tema elutööle on see, kui me leiame uusi lahendusi Euroopa muredele.

Konverentsi teemadering on lai. Lisaks loomulikule Vene ja Euroopa Liidu käsitlusele on sellel konverentsil arutlusel ka rahvusvaheline murekolle, laiem Lähis-Ida. Korraldajad on palunud ka minul selle teema raames rääkida.

President Meri muretses laiema Lähis-Ida pärast juba siis, kui paljude arvates polnud Eestil seal midagi teha. Mõistetavalt paelus teda eriti Venemaa naabrite Türgi ja Iraani saatus. Laia haardega tõmbas ta joone Läänemerest Musta mereni, nähes suuri koostöövõimalusi kahe suure majanduskeskuse vahel.

Türgi tihedamat lõimumist Euroopasse toetas president Meri kahel käel ja teda ärritas täitevvõimu loidus, kes tema ideid tihti ei mõistnud.

Näiteks pakkus Türgi sõjaväeakadeemia igal aastal Eestile kaht kursandikohta, kuid ikka ja jälle ei leidnud me sobivaid kandidaate.

Toona ei tundunud see esmatähtis, nüüd, kus meie poisid sõdivad nii Iraagis kui Afganistanis, oleks õppimine Türgi sõjakoolis ära kulunud küll.

Meri viimasel presidendiaastal tuli Lähis-Ida läänele läbi New Yorgi Maailmakaubanduskeskuse ründamise «koju kätte».

Vaid kümmekond päeva hiljem rääkis president rahvusvahelisel nõupidamisel Sofias juba terrorismivastasest võitlusest, mida pidades peame lisaks sõdimisele pidevalt ka peeglisse vaatama.

Vastutulek terroristidele

Me ei tohi, arvas Lennart, terroristidele vastu tulla ja näilise julgeoleku nimel oma inimõigustest loobuda.

Kindlasti peame suutma ohverdada natuke oma majanduslikust heaolust.

Lennart küsis, miks on arenguriikidel nii raske Euroopa Liidu turule pääseda, kuigi see võiks radikaalselt parandada nende majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Küsimus oli lennartlikult terav, suunatud Euroopale, mitte Lähis-Idale.

Tahan konverentsil seda Lennarti püstitatud küsimust edasi arendada eelkõige Euroopa Liidu tegevust hinnates. Kõige lihtsam on diplomaatiat imiteerida, see maksab ainult lennupiletite raha.
Aga Türgi võtmine Euroopa Liitu? Rahuvalve tugevdamine Liibanonis?

Hoolimata kõigist kahtlustest Süüriale humanitaarabi andmine, sest see on andnud peavarju ligi miljonile Iraagi sõjapõgenikule?

Need on reaalsed küsimused. Efektiivsus Lähis-Idas nõuab Euroopa Liidu poliitikutelt, juhul kui nad soovivad midagi ära teha, suurte poliitiliste riskide võtmist ja selgitustööd oma kodanike seas.

Kui pole poliitilist toetust kodus, siis pole võimalik teha peaaegu ühtegi asja, millest oleks Lähis-Idas mingit reaalset kasu.

Lennart Meri rahvusvahelise mälestuskonverentsi õnnestumine võimaldab kaitseuuringute keskusel püüda veel suuremat eesmärki, korraldada iga-aastaseid Saksa nn Wehrkundele sarnanevaid konverentse meie piirkonnas.

Selgituseks: just Münchenis Wehrkunde kõnes esitas Venemaa president Putin läänele terava väljakutse, see kõne on saanud välispoliitilises maailmas omaette mõisteks. Wehrkundel saavad kord aastas kokku Euroopa ja USA juhtivad mõtlejad, lisaks teadlastele ja analüütikutele ka maailma poliitilised juhid.

Müncheni vääriline

Konverentsi organiseerijaks on rahvusvaheliselt tuntud suurkirjastaja parun Edwald von Kleist, kes on Saksamaal ajalooline figuur ja on muu hulgas noore mehena võtnud osa Hitleri-vastasest vandenõust. Iga-aastane Lennart Meri mälestuskonverents võiks olla täiesti Wehrkunde vääriline.

Iga-aastane konverents oleks oma esinduslikkusega vaimseks ausambaks president Merile. Mis aga ei tähenda kaugeltki seda, et presidenti ei peaks mälestama ka teiste, nähtavate ja käegakatsutavate märkidega.

Kindlasti väärib kiiret tegutsemist, s.o ettevalmistamist ja perekonnaga läbi rääkimist idee nimetada Tallinna lennujaam Lennart Meri nimeliseks.

Nii nagu Pariisi lennates maandun ma Charles de Gaulle’i ja Washingtoni lennates Ronald Reagani lennuväljale, nii peaks me tulevikus lahkuma ja saabuma Meri lennuväljalt.
Ka idee Lennart Meri skulptuurist Tallinnas Teatrite väljakul on väga hea.

Tänane konverents peaks olema ka üleskutse: ärme jätame oma suurmehi unustuse hõlma.

Jüri Luik on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu liige.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus