Jumalagajätt E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersooga
Eestlased Kanadas 02 Jun 2006 Jüri PuusaagEWR
    Trüki   E-post   FB     
Eelmisel nädalavahetusel oli meie ühiskond leinas, jäeti jumalaga armastatud ja lugupeetud hingekarjasega — E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersooga.

1878. a. ehitatud Old Saint Andrews kirik on oma pika ajaloo jooksul olnud paljude sündmuste tunnistajaks, ent see on olnud pikka aega ka koduks 20. mail 1949 asutatud Vana-Andrese Kogudusele. Udo Petersoo õnnistati Vana-Andrese Koguduse karjaseks 26. septembril 1982. Seoses tema valimisega E.E.L.K. peapiiskopiks toimus ta ametisseõnnistamine selles kirikus 8. ja 9. detsembril 1990. Kogudus sai seoses sellega ka uue nime — Vana-Andrese Peapiiskoplik Kogudus. Pikkade aastate jooksul kujunes Udo Petersoost tunnustatud hingekarjane ja rahvuslik juht. Ta pidas Vana-Andrese kirikus, aga ka mujal suure hulga vaimulikke talitusi.

Pidulik ja kurb leinateenistus

Ajalooraamatus keerati aga uus ja kurb lehekülg laupäeval, 27. mail, mil kauaaegse hingekarjase sark oli kirikusse asetatud tema viimasele teekonnale saatmiseks. Paljud meenutasid sel hetkel samas pühakojas toimunud Udo Petersoo ametisseõnnistamist. Kui raske on neid kahte pühalikku talitust omavahel seostada!

Häid sõnu pälvivad matusetalituse suurepärase korraldamise eest E.E.L.K. Konsistoorium eesotsas peasekretär Ivar Nippakuga, samuti praost Tiit Tralla ja abipraost Hannes Aasa ning Vana-Andrese Koguduse õpetaja Kalle Kadakas ja nõukogu; aga ka leinateenistuse läbiviija, E.E.L.K. USA Esimese Praostkonna assessor-praost Thomas Vaga.

Murray E. Newbiggingi Matusemaja, linna politseiameti ja mitmete eesti vabatahtlike poolt oli korraldatud kiriku naabruses parkimine.

Kirik mahutas parajasti ära arvuka ärasaatjate hulga. Matusetalitus algas koguduse nõukogu, konsistooriumi ja paljude kaasvaimulike protsessiooniga, mille lõpetasid EELK peapiiskop Andres Põder ja ELCIC piiskop Michael J. Pryse. Organistina oli kaastegev Lembit Avesson. Majesteetlikult kõlas E.E.L.K. Vana-Andrese Koguduse ja Peetri Koguduse segakoorilt „Cantate Domino“ L. van Beethoveni „Kõik taevad laulvad”. Ühiskooris laulsid kaasa ka mitmed TEAS-i „Ööbik“ ja Estonia segakoori liikmed. Koori juhatasid Asta Ballstadt ja Rosemarie Lindau, kes koos organistiga pühendasid harjutustel palju aega tööks ühendkooriga, mille esinemine kujunes ka suurepäraseks.

Avasõna ütles praost Vaga, misjärel lauldi koraal „Oh võta mind mu Jumal”. Praost Vaga, E.E.L.K. Kanada Praostkonna praost Tiit Tralla ja assessor, Eesti Kaitseväe peakaplan kol. Tõnis Nõmmik lugesid Pühakirja 1. Kor.13:7-13; Joh. 14:1-7,25-31a ning palvetasid kahes keeles.

EELK peapiiskop Andres Põderi jutluse aluseks oli Ef. 3:14,15,17 ja 18. Kõneleja sidus ap. Pauluse esitatud armastusedimensioonid — pikkuse, laiuse ja sügavuse — lahkunu elu ja teenimisega. Udo Petersoo armastas oma perekonda, rahvast ja kirikut. Peapiiskop Põder tõstis ka esile tema aktiivset osalemist paljudes rahvuslikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Kõneleja tsiteeris praost Edgar Heinsoo, piiskop Karl Raudsepa ja peapiiskop Konrad Veemi mõtteid. Meeldejäävad olid mitmed tsitaadid lahkunu enda jutlustest.

Kuna Udo Petersoo oli suur loodusesõber, siis ka tema kasutatud näide tammetõrus peituvast elujõust oli hästi kohane. Jumal on igasse inimesesse istutanud nii vaimuliku kui füüsilise jõu ja vastupidavuse reservid. Kui oskame neid kasutada, võime tammetõru kombel kasvama hakata kivises kaljulõhes ja edaspidi ka hakkama saada uskumatuna näivaga — nimelt kalju purustamisega.

Peapiiskop Veem kasutas Udo Petersoo installeerimisel Piibli teksti Rooma 15:5-6: „Kannatlikkuse ja julgustuse Jumal aga andku teile, et te mõtleksite sedasama omavahel Kristuse Jeesuse eeskuju kohaselt, et te ühel meelel ja ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa.” Sellises meelsuses ja vaimsuses juhtis peapiiskop Petersoo talle usaldatud karja. Peapiiskop Põder lõpetas oma kõne usujulge ja positiivse viitega Jeesusele: „Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama.” (Joh.14:2). Sobivalt kõlas selle teema jätkuna Avo Kittaskilt üldtuntud laul „Suur Jumal, kui ma näen“(„How Great Thou Art“).

ELCIC piiskop Michael J. Pryse oli sügavalt inimkeskne oma mõtisklustes Psalm 23 teemal. Kõigis elu olukordades on Hea Karjane meie kõrval. Piiskop Pryse meenutas mh suure soojusega äsja Petersoode perekonnas toimunud esimese lapselapse ristimist ja sidus seda käesoleva kurva sündmusega. Hea Karjane osaleb mõlemas. Meeldejääv oli näide ühes seltskonnas toimunud Psalm 23 esitusest. Keegi nimekas näitleja luges seda suurepäraselt. Kuulajate üllatuseks palus ta sedasama teha ühel lihtsal mehel. Hämmeldunud kuulajad küsisid: miks? Vastus: „Sest tema tunneb Karjast isiklikult! Mina oskan ainult Temast hästi lugeda!“

Ühiskoor laulis seejärel Rudolf Tobiase „Eks teie tea, et te Jumala tempel olete”.

Altarisse astusid siis taas kaks praosti ja peakaplan, kes lugesid kahes keeles vaheldumisi jumalasõna, kõlasid Usutunnistus ja Meie Isa palve. Veel viimsed peotäied mulda ja õnnistussõnad mõlemalt piiskopilt...

Õnnistatud lahkumist siit maa pealt ja jõudmist Isa trooni ette! Suurepärase lõppakordina kõlas ühiskoorilt A. Tipmani „Requiem“.
Kogu rahvas ühines tänupalvuseks laulus „Jumal Sull' ligemal”.

Järelehüüded

Järgnes järelehüüete osa, mille avas Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Enn Varrik. Assessor Tõnu Orav konsistooriumi esindajana meenutas peapiiskop Petersoo valimist ametikohale ja meeldivaid koostööaastaid. Läti luterikiriku ja peapiiskopi kaastundeavalduse andis edasi dr. Fritz Kristbergs. Südamliku järelehüüde samas kirikus teenivalt Läti luterikoguduselt edastas pastor Ilse Kuplens-Ewart.

Oma järelehüüdes tänas lahkunut koguduse nõukogu esimees Heikki Paara, kes palus kõigil kohalviibinud Vana-Andrese koguduse liikmetel püsti tõusta. Vaikseks leinaseisakuks tõusis ligi kolmandik kirikulistest.

Kanada parlamendi nimel ütles järelehüüde parlamendisaadik ja välissekretär Peter Van Loan, kes mh meenutas tänuga Udo Petersoo osa tema perekonnas. Eesti Vabariigi Presidendi läkituse luges ette EV Suursaatkonna asjur Ottawas Argo Küünemäe. EV Välisministeeriumi ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel võttis sõna Laas Leivat. Kirjalik kaastundeavaldus oli saabunud Luterikiriku Maailmaliidult, mille luges ette praost Vaga.

Seejärel oli sõna peapiiskop Petersoo kõige lähedasematel inimestel — perekonnal. Lahkunu abikaasa Reeda, poja Alari, tema abikaasa Shiva, pojapoeg Parsa-Eeriku ja tütre Taimi nimel avaldas tänu poeg Tõnu abikaasa Karinaga. Tõnul oli jagada mitmeid meeldejäävaid meenutusi oma isast.

See oli ka perekonna viimane jumalagajätt oma armsa abikaasa, isa ja vanaisaga. Lõpuks astusid sarga juurest läbi kõik kohalolnud, erinevaid kirikuid teenivad ametivennad, kes ütlesid jumalagajätuks piiblisalmi.

Kirst suleti. Kõik EÜS-lased ja akadeemilised vennad kogunesid selle ümber, lauldes traditsioonilise „Üks vendadest on lahkunud”.
Umbes kaks tundi kestnud matusetalitus lõppes kirstu väljakandmisega ja perekonna ning vaimulike retsessiooniga.

Mälestuskoosviibimine

Järgnesid peied Eesti Majas, kus lauad olid kaetud kahes saalis. Mälestuskoosviibimist juhatas Ivar Nippak. Koosviibimisel ütlesid veel järelehüüded praostid Tiit Tralla ja Thomas Vaga.

Skautide-gaidide poolt meenutas lahkunut Eesti Skautide Liidu Keskbüroo peaskaut skm Jaan Lepp, rõhutades U. Petersoo tänuväärset tegevust skautlikul alal. Lahkunu kuulus üle 60 a. skautide ridadesse. Meenutuste ja mälestustega võtsid sõna veel Edgar Zirna, Volli Gustavson, ngdr. Kadri Nõmmik ja Andres Raudsepp.

Lisaks järelehüüetele kõlas ka lahkunu lemmiklaul „Nagu linnutiivul“ akadeemiliste tavade kohaselt, mida sisse juhatas Ivar Nippak. Selleks olid kõikidel laudkondadel käepärast laulusõnad.

Mitmetunniline koosviibimine lõppes jumalagajätuga ja veelkordse kaastundeavaldusega abikaasa Reet Petersoole, lastele ja nende peredele. Osalenud viisid lahkudes endaga kaasa mälestusi Udo Petersoost, kelle elu ja töö oli üheks osaks meie paljude elust.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus