Skautluse tähtpäevaks on jüripäev, ajalooliselt on see märkinud ühist ja organiseeritud tegevust. Tõsi küll, a. 1343 tähendas see vastuhakku vaenlase vastu, aga põhimõte aastal 2012 on nii isamaale kui eesti meelele truuduse vandumine siin kaugel vanavanemate sünnimaast. Torontos märgitakse sisetegevuse lõppu, teatatakse edutustest ning saavutustest, seda kõike piduliku paraadi raames.
Laupäeval, 28. aprillil marssisid Eesti Maja suurde saali nelja üksuse liikmed, kokku 86, skautgaid orkester Kõla helide saatel. Presideeris skautüksus Kalev. Noored ning arvukad külalised jälgisid paraadi juhi esk Taavo Tralla käsklusi, valmistudes ülevaatuseks. Kanada riigihümn järgnes.
Palvuse pidas õp Kalle Kadakas, kes keskendus Püha Jüri ajaloolisele tähtsusele maarahva pühakuna, rõhutades ka teoloogi Uku Masingu seisukohta, et Jüriöö osatähtsust maarahvale kui vabanemissoovi ei saa üle hinnata. Vaikse palvega mälestati noortejuhte, kes viimasest paraadist saadik on meie hulgast lahkunud, aga kelle teod ja panused noorteliikumisele võõrsil on unustamatud.
Võtmeosa jüripäeva paraadist on alati olnud Mõttesild kodumaale. Seda esitasid tänavu gaid Tiffany Hogg ja skaut Markus Tralla, vaadati ühiselt Eestimaa poole, kui kinnitati sõnas ja mõttes esivanematega kokkukuulumist. Järgnes Eesti hümn orkestri saatel.
Paraadi tervitasid välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid gdr Ingrid Kütt, Eesti Skautide Liidu Keskbüroo nimel skm Jaan Saun, kes luges ette Eesti Skautide Liidu ringkirja, milles rõhutati mõistet, et ühenduses on jõud, ja Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi juhatuse nimel Tõnu Naelapea, kes kutsus kõiki
Kotkajärve ühistalgutele 26. ja 27. mail.
Toronto Eesti Seltsi esindaja Ivi Kiilaspea andis üle skautidele, gaididele ja orkestri esindajale toetusümbrikud seltsi nimel.
Nagu teada, ühinevad pärast tänavust tegevusaastat Toronto kaks gaidüksust. Seda mitte ainult demograafiliste põhjuste mõjul, aga ka asukohamaa gaidorganisatsiooni määruste muudatuste tõttu. Välja oli kuulutatud uue ühendatud üksuse nimevõistlus. Gdj Eva Kütti teatas paraadile, et laekunud soovitustest on sõelale jäänud kolm nime: Põhjarada, Virmalised ja Kodumaa Tütred. Nüüd otsustab gaidpere ise interneti vahendusel nende nimede vahel, sügisese tegevusaasta alguseks on selge, millise nime all asutakse tegutsema.
Jüripäeva paraadi teine roll on edutuste ja saavutuste avalikustamine. Eesti Skautide ja Gaidide Maleva Kanadas ringkirja luges ette nskm Peeter Nieländer. Kiituskirju, eeskujulikkuse märke ja edutusi oli arvukalt, kinnitades noorte püüdlikkust skaudi- ja gaidirajal. Ka noorteliikumise toetajatel, lastevanematel on suur roll, silmapaistvamaid tänati Gaidide Sõprusmärgi üleandmisega.
Laskesport on Kanadas alati olnud oluline osa gaid/skaut tegevusest, auhindade jagamist saatsid üksuste kiiduhüüded. Päevapiltnikel oli tegemist, et kõiki auhinnasaajaid fotodele jäädvustada. Salgavõistluse võitjad olid gaididest Põhjala Tütarde salk, kes olid võistluseks valinud toreda ja humoorika nime “Kohvimaitsmisekukerpallid”, skautidest jäi peale Kalevi “Viru” salk. Noorte juhtimisel on paraad väga asjalikuks ja efektiivseks kujunenud, kiitus organiseerijatele.
Eelviimane sõna jäi skm Egbert Rungele, kes rõhutas, et tänavu on Eesti skautluse 100-aastane juubel, märgime ka 65 aastat skautlust võõrsil. Selleteemaline näitus on avatud kuni sügiseni Eesti Maja keldrikorruse galeriis. Lisaks oli saalis tähtpäeva märkiv skautgaid orkester “Kõla”, kes skm Enn Kiilaspea taktikepi all on 55 aastat tegutsenud. Nende aastate jooksul on orkestris mänginud teadaolevalt 112 skauti ja 34 gaidi – ka märkimisväärsed arvud! Kolme juubeli puhul pakuti jüripäevalistele pärast paraadi kringlit.
Paraadijuhi käsul ja “Kalevite kantsi” helidel lahkus julgelt ühes sammudes paraad saalist, märkides ametliku osa lõppu. Koguneti küll gruppide kaupa fotovõimalusteks, kringli maitsmiseks, aga elav vestlus kinnitas, et oodatakse väga Kotkajärvel taaskohtumist talgutel ja laagris, soovi elujõulisena hoida noorteliikumist kaugel kodumaast. Estdocsi esindaja Tauno Mölder kasutas juhust noortele meelde tuletada, et taas toimub dokfilmivõistlus – ehk Kotkajärvel saab tänapäeva tehnoloogiaga salvestada unustamatuid hetki, mis ka teisteni filmiekraanil jõuaksid? Meie tegevus võõrsil on põimitud niivõrd ühte, et nagu muistsed vabadusvõitlejad jüriööl soovisid, otsustame ise, mida teeme eesti vendade ja õdedega, võitleme rahvuslike ideaalide eest skaut-gaid põhimõtetele keskendudes.
