Paljud poliitikud ja analüütikud on viimastel päevadel kinnitanud, et WikiLeaks’i võrgulehe kaudu internetti paisatud materjalid pole eriti tundlikud või on vananenud. Seda on siiski raske uskuda, sest pidevalt tuleb päevavalgele midagi ootamatut. Teisipäeval edastasid pea kõik maailma uudisteagentuurid diplomaatilisest kirjavahetusest pärit teate, et NATO-l on salaplaan Baltimaade kaitsmiseks Venemaalt ähvardava ohu eest.

Kaitseplaan kannab kodeeritud nimetust Eagle Guardian, selle aluseks on NATO põhikirja § 5, mis näeb ette kohustust kaitsta kollektiivselt alliansi liiget rünnaku korral. Kõnealuse plaani järgi on NATO valmis kaitsma Eestit, Lätit, Leedut või Poolat 9 divisjoniga. Plaan oli algselt mõeldud ainult Poola kaitseks, kuid Saksamaa ettepanekul laiendati seda ka Balti riikidele. Ehkki Poola suhtus sellesse esialgu vastumeelselt, võeti NATO peakorteris plaan vastu ning kiideti heaks selle aasta alguses. USA soovitas tungivalt, et NATO ja Venemaa vaheliste pingete vältimiseks peab kaitsekava jääma konfidentsiaalseks, kahjuks on see nüüd aga avalikustatud.


Eesti Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ei pea lekitatut pommuudiseks, kuna tema sõnul on NATO kui kaitseallianss just selleks seatud, et tema liikmetel oleksid kaitseplaanid erinevate võimalike ohtude suhtes. Seda on ju ka liikmesriigid tegelikult alati eeldanud ja lootnud. Nii on siis kõnealune infoleke julgustav uudis baltlastele ja poolakatele. Ometi kahjustab see nüüd kogu maailmale avalikustatuna ülalmainitud riikide huve ja julgeolekut.


New York Times’i teateil oli NATO kaitseplaani laiendamine Balti riikidele tingitud viimaste hirmust, et Venemaa võib pärast 2008. a augustisõda Gruusiaga järgmiseks rünnata neid. Samas oli aga NATO täbaras seisus, olles enne seda korduvalt kinnitanud, et Venemaa ei kujuta endast enam ohtu. Kõik mäletavad ka president Barack Obama ja riigisekretär Hillary Clintoni uue lehekülje keeramise initsiatiivi USA-Vene suhtes (reset-nupp!). Teiseks on olukord üsna delikaatne ka seetõttu, et NATO püüab praegu leida Moskvaga konsensust nii Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamise kui ka raketikilbi rajamise osas.


Venemaa reageeris lekkele ootuspäraselt ehk ärritatult. Et kõnealune kaitseplaan keskendub vastulöögi andmisele Vene võimalikule rünnakule, leidis Venemaa eriesindaja NATO juures Dmitri Rogozin, et tema riiki on selles kujutatud potentsiaalse agressorina ning nõudis kolmapäevasel Vene-NATO nõukogu istungil alliansi esindajatelt kaitseplaani avalikku tühistamist. NATO esindaja püüdis Rogozinit rahustada, väites, et selles pole midagi ebaharilikku ja et Venemaa ja NATO pole vaenlased, aga tulemusteta.

Näib, et WikiLeaks osutas Baltimaadele karuteene, ulatades Moskvale mõtlematult oma tegevusega trumpkaardi, mille abil viimane saab NATO-le dikteerida nüüd oma nõudmisi – nähtavasti ka § 5 rakendamise osas. See on kõhedust-tekitav perspektiiv.

Märkmed: