Juhtkiri: Võitjatest ja kaotajatest
Arvamus 17 Oct 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Äsjased Kanada üldvalimised langesid ärevale ajale, mil maailmas püütakse toime tulla finantskriisiga. Valimiste motiiviks oli saavutada konservatiivide enamusvalitsus, sest killustatud parlament polnud peaminister Stephen Harperi hinnangul enam koostöövõimeline.

„Tähtede seis“ kujunes Harperile soodsaks. Tema pearivaal, liberaalide juht Stéphane Dion tegi kampaania käigus ühe prohmaka teise järel. Keskkonna olukorra parandamiseks kavandatud uus süsinikdioksüüdi maks toimis bumerangina ja osutus lõpuks tõhusaks relvaks hoopis konservatiivide arsenalis. Kas keskkonna seisund peaks olema proriteediks majanduskaoses? See on võrreldav akende pesemisega olukorras, kus tulvavesi ähvardab maja kaasa viia. Valitsuse plussiks oli globaalse kriisi taustal üsnagi edukalt toimiv majandus – sel aastal on Kanadas loodud ca 200.000 uut töökohta. Ka siinsed pangad pole veel vajanud riiklikku abi. Kinnisvarabuum on küll mõnevõrra vaibunud ja hinnad langenud, aga maju ja kortereid müüakse ikka usinalt. On ka tähelepanuväärne, et peaminister Harper on suutnud ellu viia oma eelmise valimiskampaania käigus antud lubadused. Valitsus on tegutsenud kompetentselt, mida tõestabki käesolev valimisvõit.

Ja ometi – ehkki konservatiivid said parlamendikohti juurde ja tugevdasid oma positsiooni, pole nende ülekaal enamusvalitsuse moodustamiseks piisav. Vaevalt võib siis ka nõustuda Toronto linnalehe esikülge ületava pealkirjaga „Tories Triumph“. Triumf küll, aga magushapu maitsega. Pigem on õigus The Economist’is ilmunud loo autoril: „No change for Canada“.

Konservatiivide lootusele enamusvalitsuse moodustamiseks tõmbas kriipsu peale lüüasaamine Quebecis. Ehkki peaminister räägib nüüd head prantsuse keelt; quebeclased on ametlikult tituleeritud eri rahvuseks jne, polnud need abinõud isepäise provintsi ülemeelitamiseks nähtavasti küllalt efektiivsed. Aga ega paremini läinud seal ka uusdemokraatidel, kes Quebeci kampaaniale kulutasid miljon dollarit, saades vastutasuks parlamenti vaid ühe „hinge“.

15. okt. The Globe and Mail’i juhtkirjas nenditakse, et liberaalide hävingu põhjuseks polnud siiski mitte ainult Dioni apsud ja puudujäägid, vaid vilets kommunikatsioon valijatega. Küllap on aga ka Dioni tagasiastumine möödapääsmatu.

Meedias spekuleeritakse, mis saaks siis, kui kolm ülejäänud parlamendi künnise ületanud parteid moodustaksid mingi omavahelise koalitsiooni. Raske siiski uskuda, et „luik, haug ja vähk“ ühele meelele jõuavad.

Nüüd ennustatakse Kanadalegi raskeid aegu. Peaminister Harper teatas kolmapäevasel pressikonverentsil, et majandus on uue valitsuse prioriteet ja ta avalikustas oma 6-punktilise meetmete plaani. Eksperdid hoiatavad, et 2008/2009. rahandusaasta eelarves haigutab $10-miljardiline auk, mis võib viia eelarve esmakordselt üle pika aja defitsiiti. Üles-alla hüplev finantsturg ja globaalne majanduspööris nõuavad otsustavat tegutsemist Kanada riigilaeva juhtimisel.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus