Nii ütles president Toomas Hendrik Ilves Postimehele antud riigikogu valimiste järgses intervjuus.

Muidugi võiksid Reformi- ja Keskerakond ju koalitsioonina jätkata, sest muljetavaldav toetus nendele kõneleb rahva rahulolust praeguse valitsusega. Kahepeale kokku oleks neil 101-liikmelises Riigikogus 60 kohta.

8. märtsi SL Õhtulehe pealkirjas hüütaksegi: „Laske Edik tuppa!“ (Jutt on muidugi Edgar Savisaarest, Edik on vene hüüdnimi Edgarist.) Arvatakse, et Keskerakond sihib valitsusliitu ja meenutatakse, et Reformi- ja Keskerakonna koalitsiooni korral tuleks ministrikohti jagada vaid kahe, mitte kolme või isegi nelja partei, vahel. Juhtkirja lõpus seisab, et Reformierakonnal oleksid ka märksa vabamad käed oma lubaduste elluviimisel, kui vaid „ninasarvik tuppa ahju peale sooja lastakse“. Siiski näib reformikate võimalik liit „Ediku“ ja tema parteiga olevat välistatud mitmetel põhjustel.

1. Vaevalt oleksid senised koalitsioonikaaslased koostöövõimelised Keskerakonna reeturliku käitumise valguses presidendivalimiste eelses nelikliidus, kus Edgar Savisaar lõi äkki käed Rahvaliidu esimehe Villu Reiljaniga.

2. Kas praegune, üsnagi haraline koalitsioonivalitsus suudaks tüürida Eesti võimaliku sotsiaalse kriisi ning majanduse ülekuumenemise ohust välja? Liiga suured käärid näivad olevat ka rahapoliitikas.

3. Keskerakonna „flirt“ Putini võimuparteiga mõjuks uue valitsuse mainele nii kodu- kui välismaal halvasti.

4. Valimiskampaaniat ilmestanud ja pingestanud pronkssõduri teisaldamise küsimuses on nendel parteidel samuti vastupidised seisukohad.

Reformierakonna liit erinevates kombinatsioonides Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL); Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) ja Rohelistega annaks samuti Riigikogus kokku enamuse ja vastavad konsultatsioonid ongi juba käimas, ent kohtutud on ka Keskerakonnaga. Muide, IRL-il, SDE-l ja Reformierakonnal on uues riigikogus samuti kokku 60 kohta. Sama koalitsioon läks aga omal ajal pauguga lõhki. Kui kolmikliit peaks fööniksina tuhast tõusma, kujuneb Keskerakonnast muidugi arvestatava mõjuga opositsioonipartei.

Ansip on rõhutanud, et koalitsioon peaks olema võimalikult laiapõhjaline, haarates nii parem- kui vasakpoolseid. See eeldab osalistelt kompromissivalmidust ja head tahet erimeelsuste ületamisel. Aga eks poliitika olegi ju puhas kompromisside kunst!

Vaatlejate hinnangul tähendab Reformierakonna võit valimistel ning võimalik koalitsioon IRL-i ja SDE-ga läänemeelse välispoliitika jätkumist ja asjalikke, ent jahedaid suhteid Venemaaga.

Et president loodab käimasolevate vilgaste läbirääkimiste lõpp-produktina näha tõhusalt toimivat valitsust ja mitte rivaalitsevaid soliste, peab „dirigent“ Andrus Ansip nüüd orkestri ehk valitsuse kokkupanemisel seda soovi hoolega silmas pidama.

Märkmed: