25. oktoobril toimusid Ontarios munitsipaalvalimised. Eriti suurt tähelepanu pälvisid need Torontos – Kanada suurimas linnas.

Ajalehe National Post (NP) toimetajate nõukogu 22. okt. juhtkirjas toodi Toronto linna kohta ehmatavaid andmeid: alates novembrist 2003, mil David Miller asus linnapea kohale, on kulutused kasvanud 43% ning linnavolinike ja -ametnike palgad-hüvitised 47% võrra. See on toimunud torontolaste maksude tõstmise abil. Nii on näiteks siinsed kinnisvaramaksud suurenenud veerandi võrra, rääkimata igasugustest uutest registreerimis- ja kasutajatasudest. Uute maksude menetlemine toob alati kaasa uute ametnike palkamise, ja nii on nende arv alates 1998. aastast kasvanud ligi veerandi võrra. Maksude pidevast tõstmisest ja uute maksude kehtestamisest hoolimata seisab Toronto 2011. a. silmitsi tohutu eelarvedefitsiidiga – 503 miljonit dollarit! Pole siis ime, et Miller ei soovinud enam uuesti kandideerida, jättes selle ebameeldiva pärandi lahendamiseks uuele linnapeale.

Torontolaste kannatus on viidud viimse piirini: „Enough is enough!“ . Seda lausekest korrati üha sagedamini valimiskampaania käigus. NP leidis, et Toronto „portselanikauplus“ vajaks elevanti, kes seal ringi tatsudes lõhuks kallid „nipsasjakesed“ ehk teisisõnu mõttetud teenused ja kulutused. Toimetajate arvates oli selleks sobivaim linnapeakandidaat Rob Ford.

Nii arvasid ilmselt ka torontolased , kes valisidki uueks linnapeaks just Fordi. Ta kogus 47,1% valijahäältest, tema peamine rivaal George Smitherman 35,6% ja praegune aselinnapea Joe Pantalone 11,7 %. See oli paljudele üllatav ja ebameeldiv shokk, sest eeldati ju Fordi tasavägist heitlust liberaalist Smithermaniga.

Oma valimistejärgses kõnes lubas Ford tõsta respekti maksumaksjate ja nende raha vastu. Esimese sammuna kavatseb uus meer elimineerida $60-lise sõidukite registreerimise maksu ja seejärel maa ülekande maksu (land transfer fee). Tema plaanidesse kuulub ka allmaaraudtee olukorra parandamine, prügimajanduse kordaseadmine jpm. Mitmed varem vastuvõetud projektid lähevad uuesti läbivaatamisele.

Fordile tagas edu hästi läbi mõeldud, fokuseeritud ja distsiplineeritud kampaania. Oma rivaalide kritiseerimise asemel keskendus ta Toronto maksumaksjatele ja nende rahulolematusele. Tema võtmesõnadeks olid konservatiivne rahanduspoliitika, maksude kärpimine, maksumaksjate raha pillamise lõpetamine, poliitiliste bürokraatide taltsutamine ja nende arvu vähendamine. Rob Fordi poliitiline fenomen seisneb ilmselt selles, et ta oli õige mees õige sõnumiga õigel ajal ja kohas.

Fordi on nimetatud poliitiliseks geeniuseks, kuid tal on ka arvukalt vaenlasi. Ometi ei näi ta sellest heituvat. Ehkki valitud linnapea käitumine on vahel rohmakas ja snoobidele vastukarva, on ta töökas, visa ja kogenud poliitik ning lisaks veel lausa „ideede pank“ – need on kõik vajalikud omadused Toronto linnalaeva juhtimiseks õigele kursile.

Märkmed: