Üks teemasid, mis pidevalt Eesti ajakirjanduse fookuses, on ikka ja jälle tervishoid — pikad ravijärjekorrad, arstide ja õdede nappus, väikesed palgad, soovida jätvad töötingimused, tohtrite lahkumine välismaale — ja kõige selle taga alarahastamine. Need probleemid on juba pikemat aega meedikutes meelehärmi tekitanud ning detsembri keskpaigas teatasid tervishoiutöötajad, et kui aasta lõpuks rahastamise osas kokkulepet ei sõlmita, alustavad nad Tallinnas 17. jaanuaril streiki.

Palganõudmised olid järgmised: tervishoiutöötajad soovisid tänavu miinimumtunnitasuks arstidele 100 krooni, õdedele ja teistele keskastme tervishoiutöötajatele 55 krooni ning hooldustöötajatele 32 krooni. Kuna kokkulepet ei saavutatud, oleks pidanud seega streik algama kolmapäeval, ent päev varem selgus tervishoiutöötajate ühenduste lepitusläbirääkimiste tulemusena, et ollakse valmis võtma ajapikendust ning ootama ära reedene haigekassa nõukogu kompromissettepanek ja kui siis lahendust ei leita, alustatakse üleriigilist streiki esmaspäeval, 22. jaanuaril.

Tervishoiutöötajate streigikomitee pressiteates on kirjas, et vaatamata viimaste aastate kiirele majanduskasvule ei ole suudetud leida piisavalt vahendeid Eesti elanikele euroopalikul tasemel arstiabi tagamiseks; Eestis on Euroopa Liidu riikidest lühim keskmine eluiga ja madalaim tervishoiukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist.

„Sisuliselt streigime selle nimel, et hakataks väärtustama nii tervist kui tervishoidu ja tagataks Eesti elanikele võimalus saada kvaliteetset arstiabi,“ seisab pressiteates.

Streik kui äärmuslik vahend oma nõudmiste saavutamisel tundub kindlasti paljude jaoks hirmutav. Siiski kellegi elu sel ajal ohtu sattuda ei tohi — plaanilisi haigeid küll vastu ei võeta, kuid neid, kes viibivad haiglas, ravitakse edasi, ning antakse ka vältimatut abi valvetubades või haiglate erakorralise meditsiini osakondades. Nii et otseselt ükski abivajaja ravita ei jää, aga segadust ja ebamugavust tekitab see patsientide jaoks kindlasti — seda juhul, kui streik peaks esmaspäeval algama, mis selgub reedel.

Eelmisel nädalal Postimehe korraldatud ümarlauas, kus osalesid sotsiaalminister Jaak Aab ning haigekassa, arstide ja haiglate esindajad, vaagiti mitmeid tervishoius esinevaid mureküsimusi ja tõdeti, et põhisuundades ollakse ühel meelel, aga kõiki pooli rahuldavaid lahendusi leida pole alati kuigi lihtne. Kõige selle kõrval jäi positiivsena kõlama, et vaatamata probleemidele jääb Eesti meditsiinisüsteem ikka püsima, Eesti arstiabi on kõigele vaatamata üllatavalt heal tasemel ja meedikute professionaalsus kõrge.

Märkmed: