2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartus rahvusvahelise lepingu, millega lõpetati 402 päeva kestnud Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Vabadussõda nõudis Eesti sõjaväelt ligi 3000 inimelu. Tartu rahulepingut on nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, aga ka vundamendiks, millel meie riik siiani püsib.

Üks lepingu allkirjastaja, Jaan Poska ütles seda dokumenti tollasele parlamendile esitledes: „Eesti on sõlminud lepingu, mida ta mitte häbenema ei pea. Hoidkem seda, kuid hoidkem üleval ka oma kaitsevõimet, et vabadust vajaduse korral kaitsta.“ Prohvetlik sõnum! Nagu Venemaal tavaks, ei täitnud ta ka seda lepingut täielikult. Sama muret jagas ka Eesti Päevaleht oma päevakohases juhtkirjas: „Nii palju on kindel, et ta mitte ei too sarnast rahu, mis seni harilikult sõdade kannul on käinud /…/ Ta toob meile külma rahu, ta jätab vististi kõigi südametesse tunde, et see, mis seal omavahel kokku lepitud ja paberile pandud, mitte püsiv ei ole, ta täidab meid umbusaldusega, ei saa meid uskuma panna, et see tulevikus nii kujuneb, nagu vastane seda tõotab.“ 1924. a enamlik detsembrimäss tõestas selle visiooni paikapidavust. Kuigi ka N. Liit murdis hiljem sõlmitud rahulepingu kohustusi, ei suutnud ta hävitada eestlaste iseseisvuse tungi. Tartu rahuleping kehtib kõigest hoolimata tänagi, sest kumbki pool pole seda tühistanud. Lepingu rikkumine ei peata veel selle kehtivust.

Tartu rahuleping oli nii Eestile kui Venemaale esimene rahvusvaheline leping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eesti omakorda Nõukogude Venemaad. Leping avas mõlemale tee maailma poliitikasse. Venemaa oli pärast bolshevike võimuletulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni, kuid ka noor Eesti Vabariik vajas hädasti rahvusvahelist tunnustust. Lisaks said mõlemad riigid sellest majanduslikku kasu. Nii müüs Venemaa suure osa oma kulla- ja väärismetallide varudest Läänele maha just Eesti panga G. Scheel & Co kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena mitmed Eesti ärimehed ja ka riik. Lisaks jäi Eesti mõneks ajaks venelaste ainsaks aknaks läände.

91 aastat on sellest ajaloolisest sündmusest möödunud, ajad ja olud on muutunud. Kõneldes kolmapäeval Tartu rahu aastapäeva kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis, pööras president Toomas Hendrik Ilves tähelepanu tänapäevastele asjadele, eriti sellele, kuidas Eesti saaks rohkem panustada NATO ja Euroopa Liidu ühtsesse kaitsesse, tehes seda Tallinna küberkaitsekeskuse kaudu. „Nii kaitsebki Eesti Lääne demokraatlikke väärtusi nende eest, kes neid väärtusi ei jaga. Me kaitseme samu väärtusi, nagu meie esiisad ja -emad enam kui 90 aastat tagasi Vabadussõjas,“ sõnas riigipea.

Tartu rahu oli Eestile moraalne, poliitiline ja diplomaatiline võit, mida kõik eestlased peavad alati tähtsaks pidama.

Märkmed: