Juhtkiri: Tapja number üks
Arvamus 01 Jun 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vaid põlvkond tagasi oli suitsejatel peaaegu et vaba voli popsutada avalikus kohas. Suitsetati kinodes, lennukites ja restoranides, tööruumides, ostukeskustes ja kohvikutes. Väljaspool kodu polnud mittesuitsetajal kunagi teada, kas peab kannatama teiste suitsupilvi.

Tänaseks on aru saadud, et tuleb seadustega kaitsta mittesuitsetajaid, kes on ühiskonnas enamuses. Nende hulgas on arvukalt neid, kes on tervisele kahjuliku harjumuse maha jätnud. Mida rohkem on aru saadud tubaka mõjust ühiskonna tervisele, seda enam on sätestatud seadusi tubakatarbimise leviku ja mõju vastukaaluks.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks number üks. Globaalselt rehkendatakse, et tubakavikat lõikab aastas maha viis miljonit inimelu. Sellest johtuvalt on WHO kutsunud ellu maailma esimese rahvatervise leppe — konventsiooni tubakatarbimise leviku vähendamiseks.

Eestis on hinnanguliselt 355.000 inimest, kes loeb ennast igapäevasuitsetajaks — ning juhusuitsetajaid, kes seltskondlikus miljöös kohvi või napsi kõrval vahest võtavad paar mahvi, on samuti tuhandeid. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis viiendik aasta suremusjuhtumitest põhjustatud tubaka tarbimisest.

Selle statistikaga arvestades tuleb tervitada kahte riiklikku sammu. Esiteks jõustub 5. juunil täies mahus tubakaseadus, mille Riigikogu võttis vastu kahe aasta eest, 2005.a. Siis keelati töökohtades, jalakäijate tunnelites ning korterelamu trepikodades suitsetamine; samuti kehtib alaealistel keeld omandada tubakatooteid. Samuti varustati pakendid üldhoiatustega ning vähendati sigarettide tõrvasisaldust. Nüüd lisandub nendele sammudele suitsetamise piiramine vaba aja veetmise kohtades. See tähendab, et restorani külaline - ja töötaja - ei pea kannatama teiste klientide suitsupilvede tõttu.

Analoogne seadus on Ontarios kestnud juba aasta aega. On ilmselt aru saadud, et enese tervise rikkumine on oma otsus, passiivse suitsetamise kaudu tekitatud tervisekahjud ei ole.

Teiseks tuleb heaks kiita valitsuse otsust tõsta markantselt tubaka, alkoholi ning kütuse aktsiise. Kuigi eesmärgiks on jõuda eurohindadeni ning samas katsuda vähendada inflatsiooni, on suund selge — odava tubaka ja alkoholi olemasolu lubab eriti noortel nende pahedega tutvuda ning sõltlaseks kujuneda. Sotsiaalministeeriumi andmetel alustavad suitsetamise läbi enesele haua kaevamisega noored juba alaealiselt, keskeltläbi viieteist-kuueteistaastaselt. Probleem on eriti terav tütarlaste seas.

Kogukonna tervist saab kõige paremini kaitsta siis, kui suitsetamine satub üldise ühiskondliku tabu alla. Tubakavaba keskkond on ehk utoopia, aga mida vähem tohib avalikes ja meelelahutuskohtades suitsu ette panna, seda väiksem on võimalus, et seda järgitakse.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus