Juhtkiri: Rohkem häid sõnu ja tegusid
Arvamus 09 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Taas on kätte jõudnud pime ja mõneti morn aastaaeg, mis tekitab paljudel kurbi mõtteid. Nagu on kindlaks tehtud, kannatab osa inimesi just aastaaegadest tingitud stressi all, mis süveneb sügise- ja talvekuudel, kui on vähe valgust, võimust võtab jahedus ning aktiivset tegutsemist väljas jääb seega vähemaks. Alati ei hoia meeli üleval ka sügisene jõuluootus ja selle varakult algav eelperiood kaubanduses, ega ka planeeritav päikesereis soojale maale — sest põhjused end kurvana tunda algavad sageli inimese seest.

Sõna ‘stress’ on saanud paljude jaoks igapäevaseks kaaslaseks. Sageli ei mõelda niivõrd küll selle õigele definitsioonile, vaid sellega tähistatakse igapäevast kiiret elutempot, muresid tööl, kodus, suhetes jpm.

Eesti terviseportaal inimene.ee defineerib stressi kui keha ärritavat seisundit, mille korral häirub hormonaalne tasakaal; stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile.


On palju räägitud, et mingi stress peab inimese elus olema, alati ei tähendagi see veel halba. Kui aga stress on pidev, mõjutab see negatiivselt organismi. Üheks sagedasemaks stressi tagajärjeks on kõrge vererõhk. Nii et parem on seda mitte ootama jääda. Seega tuleb midagi varakult ette võtta — kas püüda ise midagi paremuse poole muuta, üritades kõrvaldada stressitekitavaid olukordi ja mõtteid rõõmsamale suunata, või siis otsida abi. Loomulikult ei ole kõiki stressitekitavaid olukordi võimalik vältida — lähedase kaotus, haigused, rasked üleelamised, üksindus jm. Nendega toimetulekuks alati ju mõtteviisi muutmisest ei piisa.

Eesti ajakirjandust lugedes jääb mulje, et tihti kannatavad igapäevaelust tingitud stressi all just noored inimesed, ja sageli viib stressiäärele pidev võistlus ja tormamine — ehteestlaslik „et olla naabrist parem“-mentaliteet, sest ega kunagi pole inimesel kõike, mida isegi hing niiväga ei ihalda, aga mille puudumine närvidele käib. Materiaalse heaolu nimel — mida ei ole kunagi küllalt — rabavad paljud mitmel rindel, et siis ühel hetkel tõdeda, et kusagilt annab tunda nii füüsilises kui vaimses mõttes. Ehk siis napib väikesi rõõmsaid hetki, mis aitavad üleval hoida positiivset ellusuhtumist. Arstide sõnul ei võeta stressi, mida mõned peavad justkui tänapäeva kiire elutempo loomulikuks koostisosaks, alati sugugi tõsiselt, mõtlemata, et sellest võivad areneda ka muud haigused.

Elu aitavad kindlasti tasakaalus hoida toredad perekondlikud sündmused, kohtumised sõpradega, hea film, raamat, kuuldud nali või särtsakas telefonivestlus ammuse tuttavaga. Kuid üllatav, vahel tuleb appi lihtsalt hea sõna või südamest tulnud tegu, mis annab elule taas vürtsi ja paneb mõtted liikuma positiivses suunas.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 25 2018 - igas kodus
Kooslaulmine EV100
Feb 25 2018 - Üle ilma Eesti kodudes
Kooslaulmine EV100
Mar 14 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus