Juhtkiri: Rahulikult ärevatel aegadel
Arvamus 02 Feb 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Väikeriikidel pole pahatihti suuremate kõrval ärevatel aegadel palju rohkem võimalik saavutada, kui olla rahulikud, ajada oma siseasju ning loota teiste tülidest eemale jääda. Tartu rahu 87. aastapäeval ning Eesti Vabariigi 89. aastapäeva lävel on selline mõtlemine sama tähtis, kui see oli 68 aastat tagasi 1939. aasta küünlakuul, siis, kui terve maailm oli täis kartust selle üle, mis Euroopas jälle võiks sündida.

Tänapäevane infotehnoloogia lubab paarile arvutiklahvile vajutamisega leida hämmastavalt palju arhiivmaterjali. Nii mõnigi sealt leitust annab selge pildi, kuidas mõeldi ja kuidas käituti tol talvel. Sealhulgas on leida ohtralt väärtuslikku materjali, mida tuleks tõlkida eesti keelest interneti ehk inglise keelde.

Üheks selliseks arhiivleiuks on president Konstantin Pätsi kõne 24. veebruaril 1939, Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil. Kaader Eesti Kultuurfilmi 1939. a. ringvaatest, nr. 50, on asetatud youtube.com video ja filmi portaalile ning väärib vaatamist, eriti kuulamist. Lõik on originaalselt võetud Okupatsiooni Muuseumi võrgulehelt ning youtube'i arvukale vaatlejaskonnale esitatud kui pilguke sellest, mida Eestis mõeldi ning öeldi enne riigile saatusliku sõja lahmatamist.

President Päts rõhutas toonases kõnes, et Eesti riik on õiglusele rajatud riik, vabastatud verise hinnaga Vabadussõjas. Riigipea toonitas teadmist, et õiglus annab julguse uskuda puutumatutele põhimõtetele, elada teiste vahelesekkumata vabas ja eneseloodud riigis. Lootus paremale tulevikule on sellises riigis ainuselge. Päts lisas, et Eesti tahab kaasa aidata sellele, et maailmas rahu võidule pääseks.

Sama suhtumine valitses pea 19 aastat varem, siis, kui kuid kestnud läbirääkimised viisid 2. veebruaril 1920 Tartu rahu sõlmimiseni. Eduard Laamani "Eesti iseseisvuse sünd" kirjeldab, kuidas Eesti delegatsioon otsustas vaherahu läbirääkimiste käigus käituda enamlastega nii nagu neid ei kardetaks, ühtlasi aga ka nende tõelisi tagamõtteid paljastaks ülemaailmse avaliku arvamuse hinnangu poole.


Teame, et enne 1920.a. Tartu rahu sõlmimist ei olnud maailm eriti teadlik Eesti Vabariigist. Teame, et hiljem, saatuslikul 1939. aastal ei olnud maailm eriti huvitatud ei Euroopa tükeldamisest ega Eesti võimalikust annekteerimisest.

Vabariik sündis ja säilis 21 aastat tänu julgetele ning rahulikele otsustele, mida, nagu Laaman kirjeldab, panid kõrvalseisjaid päid vangutama, kuid mille möödapääsematu vajadus siiski hiljem tõestus.

Nagu Konstantin Päts 24. veebruaril 1939.a. lausus, väike Eesti tegutses rahulikult siis, kui terve maailm oli täis ärevust. Rahvusliku enesemääramise põhimõtte võidukäik on kahel korral viinud Eesti iseseisvumisele. Tahame tülidest eemale jääda, sellega oma panuse maailma rahule andes. Tartu rahu õppetunnid olgu juhtivaks meie poliitikutele ka täna.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus