Eelmisel pühapäeval toimunud Vene Riigiduuma valimised avasid president Vladimir Putinile mitu uut ust ja võimalust. Võimupartei Ühtne Venemaa (ÜV) saavutatud 2/3-line enamus 450-liikmelises duumas võib talle näiteks tagada parlamendi juhi, peaministri, Kremli Julgeoleku Nõukogu esimehe või ka presidendi nõustaja koha, kui ta lahkub märtsis 2008 ametist.

Nagu Clifford J. Levy 29. novembri New York Times’is kirjutab, ei valitud seekord Venemaal mitte parlamenti, vaid korraldati usaldushääletus Putinile. Kõik keerles tema ümber. Anders Åslund, Rahvusvahelise Majanduse Petersoni Instituudi vanemteadur, leiab, et Putin muutis Venemaa parlamendivalimised referendumiks iseenese üle ja võitis kogu riigis.

Vaatlejad on veendunud, et Kremli uueks peremeheks saab keegi Putini soosikutest. Kuid kes ka ei päriks presidenditrooni, peab ta tahes-tahtmata arvestama Vldimir Putiniga, kellele ÜV esimehe Boris Grõzlovi sõnul anti äsjaste valimistega moraalne mandaat ja rahvusliku liidri staatus, et ta saaks jätkata praegust kurssi. Valmispäeval kiitsid Moskva noored lustakad suusatajad BBC uudistes sedasama Putini kurssi, mis olevat viimase kaheksa aasta jooksul tunduvalt parandanud nende elujärge ja teatasid, et andsid oma hääle ÜV-le.

Paljud poliitikaeksperdid on aga mures: Putini katsed nihutada oma isiklikku võimu Kremlist parlamenti võivad kõigutada niigi ebastabiilseid Vene poliitilisi institutsioone. Moskva Carnegie keskuse ekspert Masha Lipman kirjutab: „Oluliseks küsimuseks jääb nüüd see, kuidas Putin kavatseb transleerida oma valimistulemuse võimupositsiooni.“ ÜV valdav enamus parlamendis annab Putinile muidugi ka võimaluse kõikide seadusmuudatuste läbisurumiseks.

Vaatlejate arvates polnud duumavalimised Venemaal ei vabad ega ühetaolised; need ei vastanud kaugeltki rahvusvahelistele kriteeriumidele. Opositsiooni üks liidreid Garri Kasparov nimetas valimisi farsiks ja demokraatia lõplikuks hukkumiseks Venemaal.

Niisiis jääb Putin edasi Vene poliitilisele areenile. Triumfaalse toetuse tõttu ei sobigi tal sealt lahkuda.

Venemaa eemaldas aga endalt lõplikult demokraatia viigilehe ja asus diktatuuri ehk pimeduse teele. Meie teame hästi, mis sellega kaasneb, venelased aga nähtavasti mitte, või on nad selle unustanud? On üsna tõenäoline, et tavavenelane ei tea midagi Kremli KGB-klikist (või ei peagi ta seda halvaks?), korruptsioonist, teisitimõtlejate vaenamisest, ajakirjanduse suukorvistamisest jne. Võib-olla ärkavad nad siis, kui on juba liiga hilja?

Seetõttu jääb meil üle ühineda saksa filosoofi Georg Wilhelm Friedrich Hegeliga, kes kinnitas, et iga rahvas väärib oma valitsust.

Märkmed: