Juhtkiri: Probleemid ja tagasilöögid Bukarestis
Arvamus 04 Apr 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
2. aprillil algas Rumeenia pealinnas Bukarestis NATO ajaloo suurim tippkohtumine, mis lõpeb 4. aprillil, selle lehe ilmumise päeval.

Päevakorra põhipunktideks olid sellised okkalised teemad nagu organisatsiooni edasine laienemine ja NATO tulevikuroll Afganistanis. Üheks teravamaks küsimuseks oli, kas endistele N. Liidu vabariikidele Gruusiale ja Ukrainale anda liikmesuse tegevuskava (MAP), mis valmistab kandidaatriigi ühinemiseks ette ega ole veel ametlik liitumiskutse. „…MAP on pigem suur piits kui suur präänik. See sunnib riike läbi viima reforme isegi kui nad ei soovi seda,” iseloomustas seda Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

USA president George W. Bush soovitas tungivalt Gruusiale ja Ukrainale MAP-i andmist. Venemaa seisab sellele aga vihaselt vastu, kartes kaotada oma võimu- ja mõjuriismeid endistes vasallriikides.

On paradoksaalne, et ajal, mil grusiinid toetavad tuliselt oma riigi ühinemist NATO-ga, on sellest huvitatud vaid kolmandik Ukraina elanikest.

Saksamaa ja Prantsusmaa väljendasid juba varem tõrksust MAP-i andmisel Ukrainale ja Gruusiale ning soovitasid selle küsimuse lükata tulevikku. Nii juhtuski. Ühendatud jõul panid nad NATO edasise laienemise protsessile piduri peale põhjendusega, et see rikuks Euroopa-Vene suhteid. Üllatuslikult hääletasid ettepaneku vastu ka Hispaania ja Suurbritannia. Milline pettumus president Bushile, kes kinnitas, et Venemaal pole NATO-asjades sõna- ega veto-õigust.

Näib aga, et käesolev tippkohtumine andis üha revanshistlikumaks muutuvale Venemaale värsket tuult tiibadesse. Järjekordne märk muidugi ka NATO lõhestatusest ja Vene energiatrumpide kõikvõimsusest. Gruusia diplomaatide sõnul on NATO „ei” Venemaa võit. Eesti peaminister Andrus Ansip leidis aga, et Gruusia ja Ukraina kohta tehtud otsus oli positiivne ja tulevikku vaatav kompromiss.

Pingeid kruvib endiselt USA raketirõrjesüsteemi paigutamine Euroopasse.

Tüliõunaks on osutunud on ka täiendavate vägede saatmine Afganistani. Ajal, mil USA, Kanada, Holland ja mitmed NATO uued liikmed, sh ka Eesti, teevad riigi lõunaosas omalt poolt kõik islamiäärmuslaste ohjeldamiseks, tegelevad Euroopa suurriigid USA kaitseministri Robert M. Gates’i sõnul vaiksetes põhjaprovintsides „traditsioonilise ühiskonna peretülide lahendamisega“. Nende panus on ilmselt ebaproportsionaalne, millele juhtis tähelepanu ka Kanada peaminister Stephen Harper. Prantsusmaa on nüüd lubanud anda missiooni tarbeks 700-800 meest, ka teised riigid lubasid täiendada NATO Afganistani kontingenti. Hea seegi!

Ja lõpuks – Makedoonia delegatsioon lahkus pettunult Bukarestist, kuna Kreeka vastuseisu tõttu nende riigi nimele ei antud neile NATO liikme staatust; küll aga said selle Albaania ja Horvaatia.

Reedel selgub, kas NATO 20. tippkohtumine läheb ajalukku edukana või pettumuste- ja tagasilöökiderikkana.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus