Ligi 400 rahvuskaaslast, kes 27. mai õhtul osalesid Toronto Eesti Majas toimunud kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega ja kuulasid tema kõnet, nõustuvad ilmselt ülaltoodud pealkirjaga. Küllap ka need, kes viibisid esmaspäeva õhtul T.E.S. Eesti Täienduskooli lõpuaktusel, kus meie riigipea kõneles.

Jälgides Eesti arengut siit kaugelt võib juhtuda, et meil jääb silmapaari vahele nii mõndagi positiivset. Vigu otsiv, pessimistlikult meelestatud meedia ja elukutselised nurisejad täidavad-toidavad võrgulehti oma negatiivse teabega. Ja ehkki karavan (s.o. Eesti Vabariik) on koerte haukumisest välja tegemata vapralt edasi liikunud, on hea, kui keegi – eriti aga president oma väärikusega – juhib tähelepanu Eesti imelistele saavutustele. Kui paljud meist näiteks teadsid, et Eesti rahvuslik koguprodukt (GDP) ühe elaniku kohta on kõrgem kui Portugalis? Või et meie kaitseväelased on ühed enim tunnustatud sõjaväelased Afganistanis ja Iraagis, kus nad kannavad võrdset koormat kanadalaste, brittide ja ameeriklastega? Neid iseloomustatakse koguni sõnast Estonia laenatud tüvega stone – tugevad nagu kivid. Eesti tähelepanuväärne tase infotehnoloogia vallas on suures osas president Ilvese teene ning kutsub rahvusvahelises pressis üha esile vaimustushüüatusi.

28. mai National Post’is ilmunud intervjuust president Ilvesega kumab vastu samuti positiivne sõnum. Peter Goodspeed tutvustab siinsetele lugejatele Eesti Vabariigi presidendi elukäiku, aga sellega seonduvalt ka meie riigi ajalugu. Samas tõstetakse esile välis-eestlaste, eriti Toronto eesti kogukonna teeneid Eesti iseseisvuse taastamisel. Juba Goodspeed’i artikli pealkiri ütleb palju: Going in and doing it yourself. Nagu siin maal tavatsetakse öelda: „Praktiseeri seda, mida jutlustad!“ President meenutab aega, mil ta asus Eestisse elama. Vene okupatsioon oli meie riigi arengule andnud hävitava hoobi – infrastruktuuri areng ja põllumajandus soikunud, telefonisüsteem sõjaeelsel tasemel; kõigest tunti puudust ja rahal polnud mingit väärtust. Täna võime uhkusega tõdeda, et Eesti alustas nullist ja tõusis fööniksina tuhast. Ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga on tõstnud Eesti Vabariigi rahvusvahelist autoriteeti, aga samas pakkunud ka tuge ja turvalisust.

President kiitis oma kõnes mitmeid väliseestlasi, kes on andnud tähelepanuväärse panuse Eesti arengusse kas siin või kodumaal. Okupeeritud Eestis utoopiliseks peetud väliseestlaste vankumatu usk demokraatliku Eesti taastamise ja ülesehitamise võimalikkusse on osutunud reaalsuseks.

Nagu igal riigil, on ka Eestil oma kasvuraskused ja probleemid, mõnikord isegi kriisid, millest on selle lehe veergudel sageli juttu olnud. Aga see pole tänane teema.

Meie riigi areng jätkub hoolimata globaalse majanduse tõusudest ja mõõnadest – see on kõige rõõmustavam ja positiivsem sõnum.

Märkmed: