Viimasel ajal on toimetusse kokku voolanud palju Eestit puudutavat vastuolulist infot. Selle paikapidavust on siit kaugelt raske hinnata.

Igaühel näib olevat oma tõde. Pessimistid otsivad ainult negatiivseid uudiseid. Pole probleemi – neid leiab alati, selle eest hoolitseb meedia. Ometi on ka kõige tumedamal murepilvel lootusrikas hõbedane äär. Optimistid elavad roosas eufoorias ja näevad ülepakutult üksnes head.

Küllap on siin on üheks määravaks teguriks ka see, mida kogeti kunagi okupeeritud Eestis või kas üldse on seal elatud. Kui võrrelda tänast elu 1950. või ka 1990. aastaga, näib praegune lausa paradiisina. Ei mingeid looklevaid järjekordi; valitseb liikumis-, sõna- ja valikuvabadus; Eesti kuulub NATOsse ja Euroopa Liitu (EL). Peaminister Andrus Ansip kinnitas sel nädalal, et julgeoleku seisukohast pole Eestil olnud kunagi turvalisemat aega.

Nagu aga Tiina Eesti-teemalisest kirjutisest (vt. lk.3) selgub, on ka probleeme praegu üksjagu. Neid põhjustavad peamiselt töötus ja euro. Et kõik pole kaugeltki roosiline, näitab seik, et Pärnus jagati esmaspäeval ELi poolt saadetud 17 tonni makarone välja 4 tunniga!

Statistikaamet teatas äsja, et I kvartalis tõusis tööpuuduse määr Eestis 19,8%-ni. Töötukassa andmetel langes töötus aga 13,8%-ni. Kumbal on õigus? Nähtavasti mõlemal: statistikaamet räägib ajavahemikust jaanuar–märts, töötukassa aga mai keskpaigast.

Silmapiiril terendab nüüd euro, mis peaks tõstma Eesti usaldusväärsust ja rahvusvahelist autoriteeti. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli sõnul valitseb Eestis eurole ülemineku osas tõeline rahvuslik kokkulepe. Ta nentis: „Mul on hea meel olla sellise vabariigi kodanik.“ On neid, kes temaga ei nõustu, pidades emotsionaalselt või muudel põhjustel vastuvõtmatuks kroonist loobumist. Nagu teada, pole euro olukord praegu ka sugugi roosiline – eurokene vajab püsimajäämiseks ise abi. Eurotsooni riigid ja Rahvusvaheline Valuutafond plaanivad selleks 720 miljardi euro eraldamist.

17. mai Postimehes küsitakse: „Kas Eestis on juhtunud väike ime? Kas majanduslik surutis ja töötus polegi drastiliselt vähendanud uute ilmakodanike sündi?“ Ehkki 2009. a. langes sündimus 2007. a. tasemele, on selle aasta esimese kolme kuu sündide arv tublisti kasvanud. Võrratu uudis!

Eelmisel nädalal pühendasid nii Financial Times kui ka Economist oma juhtkirjad Eestile, kust selgub, et Eesti ja Rootsi on ainsad ELi riigid, kes 2009. a. täitsid kõik vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Madal riigivõlg ja eelarvedefitsiit loovad Eestile eelise majanduskasvuks.

12. mail seadis internetiportaal Bloomberg Eestit eeskujuks kogu Euroopale: „Eesti paistab olevat selle eelarvedistsipliini mudel, mida Euroopa Liit tahab nüüd tuua tervesse euroalasse.“

Sidudes ühe ajakirjaniku soovitusel mitu väikest head uudist kokku, saame ühe suure buketi, mis lubabki tõdeda, et kõigest hoolimata on hea meel olla Eesti Vabariigi kodanik – seda nii kodu- kui välismaal.

Märkmed: