Päev enne taasiseseisvuspäeva, 19. augustil sai Eesti rahvas kena kingituse osaliseks — Pekingi olümpiastaadionil krooniti olümpiavõitjaks kettaheitja Gerd Kanter. „Mu elu unistus on täitunud,“ ütles ta ajakirjanikele. Loomulikult teab sportlane ise kõige paremini, kui palju tööd ja vaeva ning enesedistsipliini nõudis temalt suurvõiduni jõudmine, seega on kuldmedal eeskätt tema enese oma, kuid ehk kuulub killuke sellest ka kogu Eesti rahvale — vähemalt saame selle üle uhkust tunda. Lisaks laupäeval võidetud hõbedale sõudmises kahepaadil, mille saavutasid Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson. Ajast aega on eestlased harjunud ka sportlasi otsekui enda omadeks pidama — kaotuste korral hurjutades ja võitude korral juubeldades.

Kullavõidu päeva õhtul toimus Tallinna Lauluväljakul planeeritud üritus — öölaulupidu „Märkamisaeg“, millega tähistati taasiseseisvuspäeva ning 20 aasta möödumist esimesest öölaulupeost. Tollal oli sõnum hoopis teine — siis oli kandvaks jõuks vabadusiha ja nagu öeldakse, Eesti rahvas laulis ennast vabaks. Nüüd on vabadus juba 17 aastat käes, sageli võetakse seda iseenesestmõistetavalt ja igapäevases kiires elus pole paljudel isamaalisteks tunneteks ja mõteteks alati ruumi. Ometi on need emotsioonid enamusel inimestest olemas — ega muidu oleks lauluväljak olnud lippudega lehvitavat rahvast servast servani täis, kokku umbes 80.000 inimest. Kohe ürituse alguses anti võimas aplaus olümpiavõitja Gerd Kanteri auks ning näidati ekraanil tema kulla võitmise hetke.

Koorilauljad, solistid ja kogu rahvas põimisid peo ühtseks tervikuks, millega tuletati taas üksteisele meelde, et pole need suured isamaalised üritused jäänud sugugi paarikümne aasta tagusesse minevikku, vaid et ka nüüd on põhjust kokku tulla ja kogeda neidsamu tundeid, mis valdasid inimesi siis, kui vabadus oli veel mitte käegakatsutavas kauguses, küll aga inimeste lootustes.

Öölaulupeol rahva ette astunud president Toomas Hendrik Ilves, kes ajakirjanduse andmetel oli samal hommikul viibinud haiglas ning terveks tunnistatud, rõhutas oma emotsionaalses kõnes üksteisest hoolimist, ühtehoidmist ja märkamist, pöörates tähelepanu ka Gruusia teemale. Vabadus pole lihtne sõna või deklaratsioon; vabadus — nii riigi kui inimeste vabadus — vajab hoidmist ja kaitsmist iga päev, märkis president.

20. augustil oli lisaks taasiseseisvuspäevale veel teinegi märkimisväärne aastapäev: möödus 20 aastat päevast, mil toimus esimese sõltumatu erakonna — Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei — asutamine Pilistveres, millist sündmust tähistatakse eeloleval nädalalõpul samas paigas. ERSP eesmärgiks oli rahvusliku sõltumatuse taastamine, mis sai reaalsuseks täpselt kolm aastat hiljem.

Märkmed: