Maailma tabanud majanduskriisis otsitakse meeleheitlikult riigijuhte ja autoriteete, kes suudaksid taastada lootust ja optimismi. Sellest ajendatuna vaadatakse nüüd Washingtoni, kus puhuvad värsked tuuled seoses uue presidendi Barack Obama ametisseastumisega. Maagiline märksõna „muudatused“ on Obama toetusprotsendi rahva seas kruvinud 83-ni. Aga siin peitub ka oht.

„Iga juhi edukust mõõdetakse eelkõige ootustele vastamise mõõdupuuga. Obama jaoks on latt asetatud sellisesse kõrgusesse, et isegi selle napp ületamine on erakordselt raske,“ kirjutab Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser uudisteportaalis Delfi. Küllap teab seda uus president ise ka. Kõneldes pühapäeval Washingtonis toimunud rahvakogunemisel, jahutas ta oma kirglike poolehoidjate entusiasmi sõnadega: „Meie riigi ajaloos on vaid üksikud põlvkonnad olnud silmitsi nii tõsiste väljakutsetega kui need, mis meie ees praegu seisavad. Meie riik on sõjas ja majandus kriisis.“

Inauguratsioonikõnes mainis president, et tema eelkäijaid on ametivannet andnud heaolu ja õitsengu rahulikes vetes, aga ka ähvardavate pilvede all ja isegi mässavates tormides, pidades viimase all silmas ilmselt praegust olukorda.

„Barack Obama rajas oma valimiskampaania lubadusele viia Ühendriikide poliitikas, majanduses, kogu ühiskonna ülesehituses läbi tõsiseid muudatusi. Viimaste kuude vapustused – „vanaviisi edasi ei saa“ – näikse esimesel pilgul teda abistavat. Teisalt on kukkumine olnud ränk. See teeb jalule tõusmise enneolematult keeruliseks ja vaevaliseks,“ ennustab kolumnist Enn Soosaar (PM, 21.01.09).

Ahto Lobjakas juhib samas lehes tähelepanu asjaolule, et muutus tähendab midagi erinevat sellest, mis parajasti on, jäädes alati tulevikku ja tihti ka soovija haardeulatusest välja. Seetõttu on tema arvates vältimatu, et Obamas pettutakse.

Ometi on uuel riigipeal praeguse kriisi lahendamiseks head eeldused. Ta on noor, karismaatiline ja suudab rahvast oma optimismiga haarata. „Paremad ajad on ees,“ kumab läbi tema igast esinemisest.

Kuidas mõjutab USA presidendivahetus Eestit? Vene eksperdid usuvad, et Obama suhtumine Moskvasse kujuneb leebemaks. Poliitiliste uuringute instituudi direktor Sergei Makarov ütles, et Obama kaitseb oma huve ka Eestis, kuid üritab mitte toetada otsuseid, mis on Venemaa vastu. Makarov usub muide, et Obama poleks kunagi toetanud otsust pronkssõduri teisaldamise kohta. Kuidas ta seda küll teab?

Ka Lobjakas on veendunud, et USA-s tehakse panus Moskva egole, mis rahuldaks Venemaa tunnustusjanu ja vähendaks viimase kiusatust läänega konflikte otsida. „See strateegia nõuab USA teatavat tagasitõmbumist Ida-Euroopast,“ nendib ta.

Aeg näitab, kas ja kui kaua püsib Obama Messia-oreool. Praeguse kriisi tingimustes pole traditsioonilistel määratlustel endist tähtsust, erakordne aeg nõuab erakordseid abinõusid. Ja need ei pruugi mitte kõigile meeldida.

Märkmed: