Eesti Elu
Juhtkiri: Mis teeb elu kvaliteetseks?
Arvamus 12 Feb 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
2. veebruaril teatas eesti press, et Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab praegu 130.000 inimest väljaspool Eestit. See on mõtlemapanev arv, kui arvestada, et maailmas elab kokku 1,06 miljonit inimest, kes identifitseerivad end eestlastena, meie siis ka nende hulgas.

Eesti Koostöö Kogu juht Peep Mühls ütles, et inimvara seisukohast iseloomustab Eestit kaks olulist tendentsi: aeglane ja pidev inimeste vähenemine ning rahvastiku vananemine. Sellest oleme palju kuulnud.

Uudiseks on aga see, et kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd on need kõrgharidusega 25–35aastased naised. Ehkki üheks põhjuseks võib siin olla meeste ja naiste palgavahe, mis on Euroopa Liidu suuremaid, pole see ainus põhjus.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi ütleb 9. veebruari Õhtulehes otse ja ilustamata välja, et Eestis ei ole küllalt mehi, vähemalt mitte selliseid, keda kõrgharidusega noored naised endale abikaasadeks ihaldaksid. „Kaua sa seda printsi siin kodus ikka ootad – elu läheb enne mööda, eriti kui lapsi tahad,“ kirjutab ta. Põhjus on seega mõistetav ja proosaline – naised tahavad luua oma pere, misjärel nad võivad aga alaliselt välismaale jäädagi. Nagu ikka, ei täitu unistused mitte alati ja nii ongi märgatud, et ka pettunud „pampudega tagasitulijaid“ on päris palju, sest elu välismaalasega kujunes õnnetuks.

Mäggi sõnul näis 25 aastat tagasi eestlastele, et pea igal pool maailmas on parem elada kui Eesti NSVs. Sealt pääsemiseks astuti meeleheitlikke samme: kes abiellus endast tunduvalt vanemate ja üldse mitte atraktiivsete soomlaste või rootslastega; kes püüdis paadiga põgeneda või hüppas välisreisil ära. Raske öelda, kui paljud igatsesid sumbunud ja punasest Nõukogude Eestist välja vabaduse ja isamaaliste ideaalide nimel. Enamasti oli põhjuseks kõrgem elukvaliteet välismaal. Ja seda ta tol ajal ka oli. Meenub enda saabumine Torontosse 20 aastat tagasi. Tühjad poeriiulid veel selgelt silma ees, jahmatas siinne kaubaküllus, mis näis lausa mõttetuna.

Aga – kas elu muudavad kvaliteetseks raha, uhke auto ja kodu, ilusad riided, luksusreisid jmt? Kui selle nimel tuleb töötada ööd ja päevad, kannatab ju tervis. Mis on siis kogutud rikkuse mõte? See on ka tänase Eesti probleem, kus põletakse kiiresti läbi.Vahe on ainult selles, et seal võib põgeneda Tallinna metsiku elutempo eest näiteks Võru- või Hiiumaale „vanaisa tallu ökoelu peale“, nagu ütleb Mäggi, s.o. lihtsa elustiili juurde, mis maandab pingeid ja pakub vaheldust.

On ju hea, kui avaneb võimalus minna välismaale õppima või tööle, aga veelgi tähtsam, et saab koju tagasi minna. Raha on elus tähtis, kuid mitte peamine. Mäggi sõnul on õnn see, kui pere on koos; kui lähedased inimesed ja sõbrad on meie ümber. Kui meil on hubane kodu ja meelepärane töö. Siia võiks veel lisada niisugused väärtused nagu vabadus ja meile olulised ideaalid. Kõik see kokku moodustabki kvaliteetse elu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus