Maailma suurimate transpordifirmade hulka kuulub Bombardier, mille peakorter asub Montréalis. 1942.a. asutatud firma saavutas esmakuulususe esimese mootorsaani leiutamisega, tänapäeval tegeleb Fortune 500 ehk maailma pooletuhande suurima firma hulka kuuluv Bombardier peamiselt ärilennukite, kiirrongide ning ühistranspordivahendite, näiteks metroorongide ehitamisega. Torontos – ja paljudes teistes suurlinnades üle maailma sõidavad miljonid inimesed iga päev Bombardieri metroovagunites.

Selline suurfirma tegeleb tavaliselt miljardiliste lepingute, müükidega. Kodumaine lennuliin Estonian Air ei suudaks kunagi esitada nii suurt tellimust kui näiteks Toronto linna ühistranspordifirma TTC. Siiski, hiljuti sõlmis Estonian Air lepingu Bombardieriga kolme uue lennuki ostmiseks. Möödunud nädalal sattus see äriplaan taas ajakirjanduse luubi alla seoses eesti juurtega Kanada väliskaubanduse ministri Peter Van Loani Eesti viisidiga. Väidetavalt on Bombardier Estonian Air’ile ehitatud kolm lennukit mujale edasi müünud, ajaleht Äripäev on uurinud olukorra tagamaid, üritades aru saada, kas pisike eesti lennuliin on tõesti vaid kärbes maailma hiidfirma silmis.

Muidugi lisasid poliitikud oma seisukoha, peaminister Andrus Ansip tõdes pärast kohtumist Van Loaniga, et valitsus ei saa ometi sekkuda kahe äriühingu vahelistesse tehingutesse. Kuna aga ajakirjandus on äratanud selle tehingu vastu huvi — kas õigustatult või mitte — siis on teema päevakorras.

Nii Ansip kui Van Loan avaldasid lootust, et küsimusele leitakse mõlemaid pooli rahuldav õiglane lahendus. Vaevalt et Montréalis selle küsimuse üle pead murtakse, aga Eesti ajakirjandus, mis nii harjunud skandaale otsima, vajab hapukurgi hooajal miskit, mille kallal järada. Bombardier teatas Äripäeva artikli peale, et nad lõpetasid Estonian Air’iga lennukihanke lepingu juba aprillis, kuna lennuliin ei täitnud lepingulisi tingimusi.

Van Loani visiiti kajastades kirjutas Äripäev, et kahe riigi kaubavahetus pole vähemalt Eesti perspektiivist sugugi tühine. Mullu oli Kanada kogukäibe poolest Eesti kaubavahetuspartnerite hulgas 19. kohal. Möödunud aastal tõi Eesti Kanadast kaupu sisse 166 miljoni krooni eest, eksport Kanadasse omakorda oli aga märkimisväärselt suurem, ulatudes 2006 miljoni kroonini. See suur ülejääk tuleneb Äripäeva sõnul Euroopa Liidu standarditele mittevastavate mineraalsete kütuste ekspordist. Ning nagu nii mõnigi torontolane on pakendeid uurides avastanud, müüb Eesti Kanadale päris laialdaselt muud toodangut, sealhulgas masinaid ja seadmeid, loomseid tooteid, lisaks veel valmistoidukaupu ja jooke. Lennukimüük aga jääb praegu veel ikka õhku rippuma.

Märkmed: