Juhtkiri: Laiali valgunud visioon
Arvamus 23 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Eesti on mitmeti jõudnud läänele järele, seda eriti pealinnas. Üheks arengu mõõdupuuks on mõnele Tallinna muutuv linnapilt.

Aastasadu saadi aru, et tuleb arvestada vanalinna tähtsusega linna ruumilises ülesehituses. Ühiskondliku keskuse kontinuitiivne areng on just, nagu Le Corbusier rõhutas, seotud linna südame tervise eest hoolitsemisega. Kuid Viru Keskuse ja nüüd Viru Poja ehitamine ja planeerimine, Sakala keskuse lammutamine seaduse kiuste — tõsi küll, väljaspool vanalinna müüre — on mõjutanud sellist hoolimist negatiivselt.

Arvestame Tallinna loodusliku-maastikulise omapäraga. Mereäärne asend, mandrisse sügavaleulatuva merelahega ja kõrguva rannikupangaga, mis moodustab n-ö rohelise kaare linna madalama osa ümber, iseloomustab Tallinna. Nii tuleks pidurdada lahe neemedele ehitamine, valglinnastumise soosimine.


Sest valglinnastumine ähvardab keskkonna, ühiskonna ja majanduse tasakaalu. See on olnud juba aastakümneid Põhja-Ameerikas probleemiks. Torontolased, kes on siin elanud enam kui pool sajandit, on näinud, kuidas äärelinnad on plahvatuslikult kasvanud. Don Millsi taolisi planeeritud linnajagusid, kus arvestati nii inimvajadustega kui keskkonnaga, enam ei ehitata. Don Millsi südamik isegi lammutati hiljuti, peatselt kõrguvad sinna tornkortermajad.

Esmaspäeval kogunesid Tallinna endised ja praegused linnajuhid visioonikonverentsile, arutama linna tulevikku. Seal pakuti välja ideid, kuidas elu- ja ärikeskkonda paremaks muuta, samas ka uusi linlasi juurde meelitada.

Üllatas endise linnapea Jüri Mõisa arvamus, et valglinnastumine on loomulik protsess. Postimehe andmetel lausus Mõis, et „ehmatav on kuulda mõtteavaldusi, et kuna Tallinn ei saa oma transpordiprobleeme lahendatud, siis tuleb meelitada inimesi kesklinna elama“. Vist Viimsi poolt liiklusummikus võideldes Tallinna poole igal argihommikul olevat kuidagi normaalne. Mõis tahab vastupidiselt „julgustada inimesi elama nii, nagu nad tahavad“.

Kas Vaughanist, Oakville’ist ja Ajaxist igal hommikul heitgaasidesse takerdunud äärelinna elanikud nõustuksid? Nemad langetavad tavaliselt sellise valiku, kuna 905 piirkonnas on odavam elamut osta. Viimsi vallas aga on Eesti kõrgemad kinnisvarahinnad, ikka kiputakse sinna. Ning läänest vuravad aegluubis luksautod Tiskre poolt Tallinna, progressi nimel, nii rikkudes linlaste õhukvaliteeti, lisades keskkonnaprobleemidele.

Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem maad, rohkem transpordi infrastruktuuri. Muutuv eluhoiak ja tarbimisviis — mitte suurem rahvaarv — on valglinnastumise peamine põhjus. Tallinna tulevikuvisiooni rakendajad peaks hoiduma tiivustamast sellist lühinägelikku enesekesksust.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus