USA Föderaalne Juurdlusbüroo paljastas 27. ja 28. juunil Vene luurevõrgustiku, vahistades 10 isikut. Üks kahtlusalune peeti kinni Küprosel, kus ta pärast kautsjoni maksmist kadus. Spioonilugu sürrealistlikuks nimetanud Washington Post mainib, et FBI kasutas agentide paljastamiseks „lutikaid“ ja varjatud kaameraid.

Käesolevale afäärile on üldse omased Bondi-filmidest tuntud võtted ja tunnusjooned — nähtamatu tindi kasutamine, rahapeidikud, kohvrite vahetamine jaamades jne.

Luureprogrammi eesmärgiks oli USA mõjukatesse poliitikaringkondadesse imbumine ja info kogumine, eriti president Barack Obama kohta. „Alles möödunud nädalal kohtusid USA ja Venemaa presidendid. Aga ei läinud nädalatki, kui USA võttis kinni pundi vene spioone. See oli nagu tugev jalahoop pärast uinutavat tippkohtumist, et Venemaa ei unustaks ära, kes maailmas boss on,“ kirjutab Priit Hõbemägi Eesti Ekspressis (01.07).

Agentide haridus, pangakontod, autod, majad jm — need pidid kõik teenima üht eesmärki: otsida ja arendada sidemeid USA poliitilistes ringkondades ning saata raporteid keskusele.

Vene Julgeolekuteenistuse agendid elasid aastaid tava-ameeriklaste elu — ostsid maju, suhtlesid pankurite ja poliitikutega, kasvatasid lapsi ja lilli ning saatsid Moskvasse oma raporteid. The Economist (03.07.10) kirjutab aga, et nuhkide ebaprofessionaalsus ja kohmakus valmistavad Moskvale, eriti aga KGB taustaga peaminister Vladimir Putinile, piinlikkust ja peavalu. Sageli edastati koguni infot, mis on vabalt kättesaadav internetis.

Nuhkidele esitatud süüdistus ei räägi esialgu siiski spionaazhist, vaid konspiratsioonist ja rahapesust. Muide, rahapesu võib USA-s kaasa tuua pikema vanglakaristuse kui spioneerimine.
Vene välisluure eksohvitser Sergei Tretjakov on öelnud: „Külm sõda ei ole kunagi lõppenud. Too on nagu ravimi suhtes immuunsuse omandanud viirus, mis jätkab oma eksistentsi.“ See seisukoht näib paika pidavat käesoleva spiooniafääri puhul. Ka Briti eriteenistuste andmeil käitub Vene luure nagu oma parimatel aegadel ehk külma sõja päevil.

Kunagise topeltagendi Boris Korczaki hinnangul tegutseb USA-s edasi mitu tuhat Vene agenti. „Praegune õhkkond USA-s on selline, nagu oleks meil Venemaaga armulugu, et külm sõda on läbi, ent siin on praegu rohkem Vene spioone kui külma sõja ajal,“ ütles aastakümneid CIA heaks töötanud Eugene Poteat.

Kanada luure CISIC-e direktor Richard Fadden väidab, et Vahtralehemaa riigiaparaat on samuti välismaa spioonidest läbi imbunud. Paljud neist on kasutanud Kanadat n-ö hüppelauana Ühendriikidesse. Selle avaldusega vallandas Fadden poliitilise tormi, mis talle endale võib saatuslikuks saada.


Ehkki endine KGB ohvitser Oleg Kalugin nimetas vene spioonide kohtu alla andmist „poolenisti meelelahutuslikuks sündmuseks“, kogub skandaal tuure ja tõenäoliselt tuleb külma sõja värske hinguse tõttu taaskäivitus- ehk reset-nupp praeguseks unustada.

Märkmed: