Juhtkiri: Kuldse kesktee otsingud
Arvamus 27 Jun 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Meie võrgulehe usinad külastajad on süveneva huviga jälginud käimasolevat debatti kodu- ja väliseesti luteri kirikute ühinemise teemal. Otsitakse kuldset keskteed, kõigile vastuvõetavat arukat lahendust, mis tähendaks konflikti vältimist, kuid ei oleks mingi hambutu kompromiss. Et küsimus on alles arutlemisjärgus, oleks ebaeetiline ja ennatlik seda siinkohal kommenteerida. Küllap aeg ja eestlaste loomupärane tasakaalukus annavad arutust.

Iirlaste järsk „ei“ Lissaboni lepingule käivitas Euroopas ühe teise kuldse kesktee otsingud, mis peaks esile tulema ereda mõttesähvatusena. Heureka! Kuldse kesktee all mõeldakse tavaliselt varianti parima ja halvima vahel, aga ettevaatust! – sealt on vaid sammuke „halli tsooni“.

Paljude vaatlejate arvates on Euroopa Liit (EL) nüüd ränka kriisi langenud, sest sel nädalal on Lissaboni leppele kõlanud juba vastuhääli ka Prahast, kus alles lepet menetletakse. Kas EL-i rongi rattad jäid tõesti krigisedes seisma, nagu väidab saksa filosoof ja sotsiaalpsühholoog Jürgen Habermas?

Ametlik mantra, mida võib ühtlasi pidada ka riskantseks strateegiaks –„jätkakem ratifitseerimisprotsessi ja otsigem kuldset keskteed“ – hakkab üha enam omandama fiasko ilmet. Idee korraldada Iirimaal teine referendum kutsub Euroopas esile õlakehitusi ja kulmukergitusi. Mis saab siis, kui iirlased ütlevad teist korda „ei“?

Prantsuse kunagine president kindral Charles de Gaulle on öelnud, et referendumil ei vastata mitte esitatud, vaid esitamata jäänud küsimustele. Millised need antud juhul olid, teavad vaid iirlased ise.

Nimekas kolumnist ja autor Anne Applebaum võtab 17. juuni Washington Post’is Euroopa olukorra vaatluse alla, öeldes, et iirlased on EL-ilt palju saanud, sh $50 miljonit Euroopa maksumaksjate raha, mis on aidanud riiki transformeerida arhailisest, vaid traagiliste poeetide poolest kuulsast maast 21. sajandi majandusimeks. Applebaumi arvates võlgneb Iirimaa Euroopale rohkem kui viimane temale. Puna- ja isepäised iirlased tahtsid oma hääle Euroopas kuuldavaks teha, mis neil ka õnnestus.

Iirimaa referendumile järgnenud EL-i Ülemkogu 19.–20. juunil läks vaatlejate arvates täielikult untsu. Nagu Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja 19. juunil kirjutas: „Brüsselisse Euroopa Liidu Ülemkogule siirdunud valitsusjuhtide ette serveeritakse õhtusöögil toidu kõrvale üks üsna raskestiseeditav ports – küsimus, mida teha Iirimaal Iirimaal läbi kukutatud Lissaboni leppega.“ Plaanikohaseid, kiiret lahendust ootavaid majandusküsimusi ei jõutudki sel kõrgel foorumil paljude pettumuseks arutada.

Et ükski poliitik ega vaatleja pole suutnud mingi geniaalse ideega välja tulla, seisab vana Euroopa väsinud vedur praegugi jaamas, loodetavasti mitte nii kaua, et ta rattad täiesti roostesse lähevad. Või on rong juba edasi sõitnud ja iirlased perroonile maha jätnud omaenda kuldset keskteed otsima?
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus