Omamoodi tähelepanuväärseks saab pidada seda, et Tallinnas toimus möödunud nädalal Maailma Energeetikanõukogu (World Energy Council ehk WEC) peaassamblee. Kuid sellest ning seal arutatust, otsustatust pidi nagu tikutulega otsima kodumaisest ajakirjandusest. Energiaressursside kättesaadavuse turvaline ja järjekindel tagamine peaks olema vist kõiki huvitav teema.

Thomas Edisonil oli sooviks elektrienergiat nii igapäevaseks arendada, et vaid jõukad suudaks küünlaid põletada. Edison muidugi mõtles toona ühiskondlikule nivelleerimisele, ja seda positiivselt. Kuid meenub samas Lenini kuulus valem, et kommunism saabub, kui sotsialismile lisandub elektrifitseerimine. On ju nii mõneski riigis lähenemine, et elekter on n-ö põhivajaduseks, mitte tehnoloogianähe. Vaid nagu 2003. aasta Põhja-Ameerika kirdeosa energiavõrgu ülekoormamine ja järgnev voolukatkestamine elik blackout kinnitas, ei suuda seda põhivajadust isegi jõukad garanteerida.

Kui energeetikasektoreid ühendava suurima ja juhtiva ülemaailmse organisatsiooni WEC peaassambleele kogunes 95-st riigist 450 tippspetsialisti arutama, kuidas asendada traditsioonilisi kütuseid, otsida vastuseid innovaatlike energiatehnoloogiate mitte ainult väljatöötamisele, vaid ka rakendamisele, siis arvaks, et see oleks esilehe teema. Või on araablased oma naftamängudega ja venelased oma maagaasitrasside kinnikeeramistega suutnud juba ükskõikseks viia üldsuse lähenemise ka elektriteemade arutlustele?

Seetõttu oleks huvitav teada, mis samme WEC delegaadid võ;tsid Tallinna peaassambleel nii elamisväärse keskkonna kui ka jätkusuutliku arengu suunas. Põhjalas, kus elekter mängib nii olulist rolli igapäevases elus, on sellised küsimused üitähtsad. Energiajulgeolek on kujunemas tähtsamaks kui kunagi varem.

Peaks nüüd lisama, et Helsingis toimus selle nädala alul Aasia-Euroopa (ASEM) tippkohtumine, dialoog, millest võtsid osa riikide esindajad, kelle kodumaad kokku annavad 60% maailma kaubavahetusest, poole maailma rikkusest ning 40% maailma elanikkonnast. Kuigi ASEM eesmärgiks on tihendada nende maajagude riikide vahelisi kontakte, kasutati foorumit ka energiajulgeoleku teema arutamiseks. Eesti toetas Vietnami algatust korraldada omaette energiajulgeoleku foorum, et aidata kaasa stabiilse, hästitoimiva ja läbipaistva energiaturu arengule.

Kuid alles mõni päev varem oleks pidanud enamus tippkohtumisel osalevate riikide energeetikaspetsialiste Tallinnas arutama WEC assambleel täpselt seda teemat. Eesti on ASEM liige 2004. aastast saadik; WEC liige 2003. aastast saadik. Mingi kattuvus peaks olema, isegi arvestades arvukate energiasektoritega, mille esindajad oma huvide eest kõige enne välja astuvad. Koostöö on teoreetiliselt kõikide selliste suurte ülemaailmsete organisatsioonide eesmärgiks. Selle kõige taustal ootaks vastust energeetika tulevikuküsimusele — kuidas edasi?

Märkmed: