Jälle on saabunud aastaaeg, kus poeletid kirendavad eriti kutsuvalt kaubast, kõikvõimalikud reklaamid kutsuvad ostma ja raha kulutama ning inimesed seda mõistagi teevad. Sest ukse ees on jõulud, mille puhul kingituste ostmine ja saatmine on traditsiooniks, inimesed vaatavad läbi sõrmede paljudele teistelegi kulutustele, mida muul aastaajal ei tehta. Jõuluostude tegemine on tore, kui seda teha mõistlikkuse piires; kui see aga kontrolli alt väljub, võib juhtuda, et jaanuarikuus seistakse vastamisi nn. finantsilise pohmelusega, sest lisaks tavapärastele arvetele saabuvad postkasti ka suurekspaisunud krediitkaardiarved ning reaalsus ütleb, et on kulutatud märksa rohkem kui plaanis oli ehk siis kaugelt üle oma võimete.

Mõni aeg tagasi kirjutas CBC Online teemal kanadalased ja võlg, millest selgus, et võlakoormus on paljudel väga suur. Kanadalastel on kokku 74 miljonit krediitkaarti; keskmiselt kolm iga üle 18aastase inimese kohta; ja tihti ise ei teatagi, kui palju intressi nende pealt võetakse. Statistikaameti andmetel kulutavad paljud perekonnad rohkem kui on nende sissetulekud. Ülikooli lõpetades seisavad paljud vastamisi suure laenukoormusega, mille tasumiseks kulub aastaid.

Samas pole ekspertide sõnul kõik laenud halvad — näiteks mis puudutab neid laene, mis võetud millegi ostmiseks, mille väärtus kasvab. Nagu oma kodu ostmine. Samuti pole õppelaenu peale kulutatud summa tuulde visatud raha, sest see on võetud ikkagi silmas pidades seda, et tulevikus hakatakse oma väärtusliku haridusega ka väärt palka teenima.

Halvaks laenuks loetakse aga seda, mille eest ostetu väärtus langeb, olgu selleks näiteks igapäevases elus kasutatavad asjad. Ning tähtis on, et osataks teha vahet oma vajaduste ja soovide vahel — kodu on kahtlemata igaühel tarvis, aga kas hetkel on tarvis just seda luksuslikku puhkust või suureekraanilist televiisorit, kui selleks tuleb laenu võtta, teadmata, kas ollakse suutelised seda igal juhul tagasi maksma?

Eestlane on oma loomult üldiselt kokkuhoidlik rahvas — need, kes aastakümneid võõrsil elanud, pidid algusaegadel kõvasti vaeva nägema, et eluga toime tulla ja jalad alla saada ning hiljemgi on suur kulutamine ja laristamine võõraks jäänud. Ent kodumaal on tänapäeval tarbimine justkui elunormiks saanud ja üle oma võimete elamine pole paljude jaoks võõras. Ja toreda vanasõna — „Võlg on võõra oma“ — paikapidavus seega kahtluse alla seatud.

Eestis on eraisikute laenude osakaal Äripäeva andmeil viimase poole aasta jooksul järsult kasvanud, mida peetakse praeguse majanduskasvu juures loomulikuks. Kuna proportsioonid on erinevad, on raske Eesti vastavaid näitajaid Kanadaga võrrelda, ent tarbimine ja kulutamine tundub olevat Eestiski väga au sees.

Märkmed: