Eeloleval nädalavahetusel tähistatakse Euroopas II maailmasõja lõpu 65. aastapäeva. Aastate möödudes on (tõrksalt) hakanud avanema arhiivide uksed ja nii mõnedki koltunud salamaterjalid toodud riivide ja lukkude tagant päevavalgele. Paljude dokumentide sisu oli ajaloolastele juba varem teada, kuid on ka üllatusi.

28. veebr. ilmus Eesti Ekspressis pikem artikkel „Briti saladokumendid“, mis käsitleb küll I maailmasõja järgset aega, kuid mille sõnum on tähendusrikas tänagi. 19. jaanuaril 1920 Pariisi hotellis Claridge toimunud Briti valitsuse salaistungil väljendas tollane sõjaminister Winston Churchill veendumust, et peatselt tuleb maailmal silmitsi seista puht-bolshevistliku Venemaaga. Churchill ütles, et Briti huvides on „toetada väikeseid piiririike, kes kirglikult ihkavad vabadust: need võivad säilitada omamoodi platvormi bolshevismi vastu“. Samas hoiatas ta, et bolshevikud võivad neid riike igal ajal rünnata.

Churchillil oli õigus, 20 aastat hiljem nii ka juhtus. Selleks andis N. Liidule võimaluse teine tähtis saladokument – Molotovi-Ribbentropi pakt. Kui NSV Liidu Rahvaste Kongress selle 1989. a. jõululaupäeval tühistas, oli motiiv enam kui kummaline – leiti, et selle paberi allakirjutamisega oli N. Liit taganenud leninlikest printsiipidest (!).

Torontos ilmuv venekeelne ajaleht „Kanadskii Kurjer“ avaldas 30. aprillil ajaloolase Nikita Petrovi KGB salajastel arhiivimaterjalidel põhineva artikli „Katse osta end lahti Hitlerist“. Juunis 1941, pärast Saksa vägede tungimist Venemaale, kohtusid Moskva restoranis „Aragvi“ Bulgaaria suursaadik Venemaal Ivan Stamenov ja Lavrenti Beria sekretärina esinenud NKVD erigrupi ülem Pavel Sudoplatov. Viimane palus Stamenovil edastada Hitlerile Stalini ettepaneku nõusolekuga loovutada Saksamaale suur osa N. Liidu Euroopa alast, sh Balti riigid. Stalin lubas sel juhul oma peakorteri rajada Siberisse, Sverdlovskisse. Aga Hitlerit see ettepanek ei huvitanud, ta oli oma võidus kindel – sõda pidi kestma ju vaid 6 nädalat.

Stalin jäi ootama Hitleri vastust või ultimaatumit, mida aga ei tulnud. Stalin oli moraalselt löödud, kuid kogus end peagi. Ehtinud end pärast sõja lõppu generalissimuse tiitli ja võitja oreooliga, teadis ta hästi, et Venemaal on 3 inimest, kes tema piinlikku saladust teavad – Sudoplatov, Beria ja Molotov. Paraku lõppes generalissimuse elutee enne, kui ta nendele lõppu teha jõudis.

Vene riigiarhiiv avalikustas 28. apr. internetis Katõni veresauna dokumendid, sh Beria ettekande Stalinile ettepanekuga vaadata NKVD vangilaagrites viibivate poolakate kohtuasjad läbi erandkorras koos „kõrgeima karistuse, mahalaskmise rakendamisega“.

Kõigi salatehingute loetlemiseks puudub siinkohal ruum. Tundub, nagu olnuks Balti riigid kui kõlisev vahetusraha suurriikide vahelistes salatehingutes ja intriigides, neil polnud oma saatuse üle sõnaõigust. Loodame, et ajalugu vähemalt selles osas ei kordu.

Märkmed: