Kohe hakkab lõppema veebruarikuu, mis sisaldab eestlaste jaoks pühasid ja isamaalisusega seotud emotsioone. On ju vabariigi aastapäev keset külma talve, mil talvest räsitud meelt saab turgutada millegi õilsa ja ülevaga. Kui nii mõnigi inimene kipub mõlgutama oma mineviku ja tulevikuga seotud mõtteid näiteks oma sünnipäeval, mis on omamoodi teetähis, siis on just vabariigi aastapäev selleks päevaks, mil meelt köidavad tavapärasest rohkem isamaa ja koduga seotud teemad. Tänasest lehest leiab lugeja, kuidas tähistati seda päeva kodumaal ja võõrsil.

Kodumaast kaugel, paikades, kus elab eestlasi tuhandeid, sadu, kümneid või kõigest mõni üksik, on seda tähtsat päeva aastakümneid au sees peetud. Aktused ja muud kokkutulekud on möödunud olenevalt paigast suurema või väiksema rahvahulgaga, aga alati õilsas isamaalises meeleolus, sooviks kodumaa vabadus. Nüüd, kui kodumaa on vaba, pole selle tähtpäeva tähendus muutunud, kuigi varasem vabaduseiha on asendunud kodumaa käekäigule kaasaelamise, vabaduse hoidmise ja riigi arengu igakülgse toetamisega. Ka vaba Eesti ajal on elatud üle muresid, neid üheskoos lahendada püüdes. Olgu selleks 2007.a. pronksiöö või praegune majanduskriis.

Kui veel mõni aeg tagasi oli Eestis see püha paljude jaoks alles uus ja polnud veel välja kujunenud selle tähistamise traditsioone, siis nüüd on ilmselt igas kodus sellel väga suur tähtsus. Kui ka ei koguneta kuskile saali aktusele või ei minda vaatama lipuheiskamist ega paraadi, mis igaühe jaoks pole võimalik, elatakse vabariigi sünnipäevale kaasa koduses ringis televiisori vahendusel ja kindlasti piduliku söömaajaga, kus on aukohal eestipärased road. Kodumaa eestlastele on vahel välismaal elavate rahvuskaaslaste poolt ette heidetud isamaaliste tunnete puudumist — kuid päris kindlasti see niimoodi ei ole, lihtsalt Eestis oma igapäevast elu elades kuulub ka rahvustunne loomulike emotsioonide hulka, mida alati ei osata eksponeerida.

Vabariigi sünnipäev on selleks korraks möödas ja paljude ellu hiilib taas igapäevase eluga kaasnev reaalsus. Kelle jaoks tähendab see igapäevast töörabamist, kellele igapäevaeluga toimetulekuraskusi, kellele kahjuks koondatud töökohta… Uudised Eestist kõnelevad tuhandetest töötuks jäänuist, võlakoormas ja makseraskustes peredest, olukordadest, kus valguskiirt justkui polegi paistmas. Majanduskriis ei pigista aga teatavasti üksnes Eestit, vaid tervet maailma. Võib-olla hoiavadki inimesed rasketel aegadel rohkem kokku, osates materiaalse kõrval enam hinnata ka muid väärtusi. Tahaks loota, et majandusraskused on ajutised ja juba järgmisel vabariigi aastapäeval terendab ees märgatavalt positiivsem stsenaarium.

Märkmed: