Juhtkiri: Keeleõpe: mida varem, seda parem
Arvamus 08 Feb 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Teatavasti on Eestis olnud aastaid päevakorral mitte-eestlaste riigikeele valdamise ja keeleõppega seotud küsimused. Üheks huvitavaks teemaks, millest 1. veebruari Õpetajate Lehes oli pikalt juttu, on eesti keele õppe varajane algus ning sellega seonduv kakskeelsus.

Nimelt peavad eelnõu kohaselt kõik venekeelsed lasteaiad järgmisest aastast alates looma eesti keele õppe võimalused lastele alates 3. eluaastast. Haridusminister Tõnis Lukas leiab, et muukeelne laps peab eesti keelega kokku puutuma võimalikult vara ning õpe peaks olema paindlik; võõrkeele õppimine lasteaias võiks toimuda mänguliselt, et tekiks huvi ja armastus selle keele vastu. Eesti keelt õpetatakse venekeelsetes lasteaedades juba praegu, kuid peamiselt 5—6aastastele, ja nagu on praktikast näha, on mängu kaudu õppimine lastele igati põnev. Artiklis tõdetakse aga, et tõsiseks probleemiks on vastavate õpetajate puudus ja pedagoogid peavad end jagama mitme lasteaia vahel.

Samas ajalehes arutlevad varajase võõrkeeleõpetuse üle ka mitmed eksperdid. Tallinna Ülikooli eesti keele kui võõrkeele professor A. Verschiku sõnul on kakskeelne üle poole maailma rahvastikust ja kakskeelsus on täiesti normaalne. Professori sõnul on kakskeelsetel paremini arenenud keeleteadlikkus, samuti laiendab teise keele õppimine ja kasutamine silmaringi. Kakskeelsus iseenesest ei tingi identiteedikriisi ega emakeele hääbumist; küsimus on selles, kas vanemad hoolitsevad lapse keele arengu eest.

Nagu on ajakirjandusest mulje jäänud, on paljud Eestis elavad venelased väga huvitatud, et nende järeltulijad võimalikult vara riigikeele omandaksid ja nii mõnigi paneb lapse sel eesmärgil isegi eestikeelsesse lasteaeda. Sest kes soovib oma tulevikku Eestiga siduda ja head karjääri teha, peab eesti keelt laitmatult valdama.

Ja mis noorena õpitud, see nii lihtsalt ei unune; kui n-ö alusmüür loodud, on hea sellele pealisehitust rajada ehk siis keele sügavustesse süveneda. Täiskasvanuna on seda märksa raskem teha. Sest tegelikult on ju eesti keel päris keeruline, kui hakata mõtlema mitte-eestlase seisukohalt, aga mitte võimatu ära õppida: mitmed teiste rahvuste esindajad on omandanud keele kiiresti ja on võimelised selles suhtlema. Peaasi, et püsib huvi. Loomulikult pole keeli omandada kunagi liiga hilja, aga mida nooremalt algust teha, seda paremad on tavaliselt tulemused.

Erineva koduse ja riigikeele teema on ju väga tuttav Kanadas elavatele rohkete rahvuse esindajatele, kus mitme põlvkonna vältel on suudetud olla edukad mõlemas keeles, säilitades samas oma etnilisust ja integreerudes suurepäraselt asukohamaa ühiskonda.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus