Eesti keeles on antud ühele sagelitarvitatavale sõnale — lugemine — kaks mõistet. Selle oskus ja tähtsus on koos samas kirjavormis ja kõlas ning mõlemad tunduvad keeleoskajale tähenduslikult tabavad.
Tänase jutu soov on ütelda aitäh nendele, kes loevad. Õieti nendele, kes Eesti Elu tellivad ja loevad mõlemas mõistes. Praegu loete Eesti Elu (EE) 260-ndat paberväljaannet. Viis aastat tagasi sündis/ilmus EE n-ö keskealisena, kuna meie eelkäijad/kasuvanemad, kaks Toronto ajalehte olid mõlemad oma poolesaja-aastase juubeli jõudnud ära pidada.
Mäletan, et olin ükskord kaua aega tagasi härra Weileri tagasihoidlikus töötoas Beverly tänaval esimese Toronto eesti ajalehe esimese väljatulemise nädalal andmas jutuajamist kavatsetavast esimesest Toronto eesti üliõpilaskonna aastavahetuse ballist. Nii me siin algasime!
Kuus aastat tagasi rääkisime ja kirjutasime pikalt ajakirjanduse siduvast toimest ja jõust. Meie eelkäijad olid majanduslikud isetasuvad ettevõtted, nagu ajakirjandus harilikult on. Mõlemad lehed asutati omal ajal mitte ainult idealismist ühiskonna teenimiseks, vaid ka nii mõnegi vanema põlvkonna liikmete töökohtade loomiseks. Viiskümmend aastat hiljem astusime uude sajandisse. Me ei tohtinud ajale alla anda, vaid pidime ajast aru saama!
Tänase pisijuubeli meeldetuletus tuli lehetegijatelt, nendelt headelt inimestelt, kes toimetavad/talitavad selle oodatud loetava igal nädalal meie kirjakastidesse. Peab olema oskuste ja loodud võimaluste kokkusattuvus, et Eesti Elu on kujunenud sisukaks ja mitmekülgseks väljaandeks. Meile ei pakuta sugugi seda ühepajarooga, mida mõnelt poolt ennustati ühinemispäevadel. Veel enam — oleme peaaegu et päevaleht. Loeme ju tänaseid uudiseid EE õhtuselt võrguekraanilt — piltidega! Võrgulehel eesti.ca ja piltidel on kümneid tuhandeid külastajaid. See kahekõne kodumaaga ja üleilmselt on ajakohastanud arusaamisi: meid loetakse ja meie loeme.
Näib, et Eesti Elu töögruppi on sisenenud püsivuse tunne, mis on kasvatanud tahet, töörõõmu ja vastutustunnet. Nuriseda võiks ehk peatoimetaja lambiõli arve pärast, kuna ikka on näha valgust tema tööruumi aknast siis, kui alt peoruumidest juba koju minnakse!
Kui lugemise oskus on tarkuse algus, siis selle sõna teine mõiste/tähendus/rakendus on: tee seda, mis loeb; mis on oluline ja tähtis. Mis täidab vajadusi, on siin ka käepäraselt kasutatav (tühised asjad ei loe!).
