Eesti Elu
Juhtkiri: Inimarengu indeksi sõnum
Arvamus 12 Nov 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
4. novembril avalikustati iga-aastase ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi Human Development Index (HDI) raport. Indeks koosneb kolmest komponendist: oodatav keskmine eluiga sünnihetkel, inimeste haritus ning sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta USA dollarites. 169 riiki on indeksi järgi paigutatud nelja kategooriasse – väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala arengutasemega maad.

Mõned eksperdid leiavad, et HDI-l võiks olla veel neljaski, nimelt demokraatlikkuse määra näitaja. On ju üsna hämmastav, et Valgevene ja Venemaa on paigutatud kõrge inimarenguga riikide sekka (vastavalt 61. ja 65. koht). Igaüks teab, kuidas nendes riikides demokraatiaga lood on. Freedom House’i koostatatud mullune pressivabaduse indeks andis näiteks Venemaale 170.–173. ning Valgevenele 188. koha.

Meid rõõmustab see, et Eesti on tõusnud mitte ainult mulluselt 40. kohalt tänavu 34-ndale, vaid jõudnud ka eliitrühmitusse – väga kõrge inimarenguga indeksiga riikide hulka. Jätkuvalt on indeksitabeli esikümnes kõik Põhjamaad. Nendest on Norra esikohal oma oodatava elueaga (81 a) ja keskmise sissetulekuga ($58.810) inimese kohta. Eestis on need näitajad märksa tagasihoidlikumad – vastavalt 73,7 a ja $17.168.

Eesti näiliselt suur hüpe on ekspertide hinnangul siiski vaid „mikroskoopiline“, kuna tänavu on muudetud haridustaseme arvutussüsteemi. Kui varem arvestati elanike üldist kirjaoskust, mis nüüdseks on jõudnud 99,9 %-ni, siis selle põhjal ei saa riike enam eristada. Uus HDI võtab arvesse, kui kaua inimesed haridust omandavad ja kui suur hulk nendest on kõrgema tasemega. Eesti paistab siin silma küllaltki suure kõrgharitud inimeste osakaaluga. Haridust on meie rahvas ju alati tähtsaks pidanud. Nii ei tohiks seda „mikroskoopilist“ saavutust siiski ka alahinnata. Skeptikutele võiks soovitada positiivsemat suhtumist.

Tänavuse raporti sissejuhatuses tõstetakse esile mitmete Ida-Euroopa riikide globaalset edu, kuid lisatakse, et nende riikide lõimumine rahvusvahelisse turumajandusse on toimunud tihti rahva tervise arvel. See puudutab ka Eestit. Raporti juhtautor Jeni Klugman tõstab aga muu hulgas esile Eesti arengut hariduse vallas viimase 12 aasta vältel. Pärast taasiseseisvumist on Eesti mitmel alal, eriti infotehnoloogia osas, jõudnud esimeste hulka Euroopas, kuid inimeste tervise poolest on ta kahjuks ikka viimaste seas.

Kindlasti annab ÜRO indeks märksa avarama pildi riikide arengust kui mitmed muud kitsalt fokuseeritud edetabelid. Eesti elukvaliteeti uurinud autorid kinnitavad, et haritud, kuid kehva tervise ja lühikese elueaga eestlased ei võimalda meie riigil inimarengu järjestuses palju kõrgemale tõusta. Kui heitlus Kanadaga või ka naaberriikide Rootsi (9. koht) ja Soomega (16. koht) näib esialgu lootusetuna, siis Poola (38.), Ungari (36.), Slovakkia (35.), Tshehhi Vabariigi (33.) ja Sloveeniaga (29.) suudaks Eesti ehk siiski rinda pista.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus