Eesti on tuntud oma innovatiivsuse poolest, mis on loomulik seoses ülikiire arenguga nii majanduses kui ühiskonnas. Järjest enam tekib uusi võimalusi, mida pakub tänapäevane infotehnoloogia. Teatavasti on Eestis olemas e-valitsus, mis on saanud kiidusõnu maailma silmis; interneti osakaalu ja sellega seonduvate teenuste poolest on riik edukamate hulgas ja see on muutunud üheks oluliseks osaks inimeste elus. Näiteks paljudel polegi enam pangakontoritesse asja, sest internetipanganduse võidukäik on ilmne.

Taas on üks valdkond, milles Eesti astub oma modernsuses suure sammu: selleks on plaanide kohaselt järgmise aasta lõpuks valmiv e-tervise teenus, mida praegu sotsiaalministeerium välja töötab. Tähendab see seda, et kogu patsienti puudutav terviseinfo on saadaval elektrooniliselt ja on seega ligipääsetav kõikidele teda ravivatele arstidele, varem oli see nii vaid ühe raviasutuse piires. Puudutab see nii haiguslugusid, väljakirjutatud ravimeid jpm., tehes patsiendiga kokkupuutuvate arstide jaoks kogu vajaliku teabe kättesaadavaks, vähendades paberitöö peale kuluvat aega tunduvalt ja peaks igati tõstma ravi kvaliteeti. Nimetatud projekt kui kogu riiki hõlmav on märkimisväärne lausa maailma mastaabis; ka Kanadas pole infotehnoloogia osakaal tervishoius paberitöö asendajana veel väga levinud, kuid plaanid selleks on olemas.

Eesti ajakirjanduses on viimasel ajal e-tervise teemal palju juttu olnud, näiteks mis puudutab inimeste privaatsust nende terviseandmete käsitlemisel ja uue plaani kritiseerijate sõnul ongi see põhiliseks argumendiks. Näiteks kuidas kaitsta inimest selle eest, et tema jaoks nii isiklikke andmeid ei saa kõrvalised isikud kuidagi kuritarvitada. Või kas inimese läbipõetud või kroonilised haigused, kui need ilmsiks saavad, ei või olla takistuseks teatud töökoha saamisel, kindlustuse tegemisel või mitmetel muudel juhtudel. Eesti kui väikeriigi puhul ei saa ignoreerida sedagi fakti, et paljud inimesed lihtsalt tunnevad üksteist või on kuidagimoodi seotud.

Kuna nimetatud projekt puudutab kõiki Eesti elanikke, kutsuvadki sotsiaalministeerium ja e-tervise sihtasutus selles osas arvamust avaldama, näiteks küsimuses, missugused andmed peavad olema arsti jaoks kättesaadavad patsiendi nõusolekul ja missugused mitte. Ja kui mõned andmed n-ö sulgeda, kas siis selle all võib kannatada ravitulemus. Sotsiaalministeeriumi terviseinfo- ja analüüsiosakonna juhataja Kaja Kuivjõgi räägib ministeeriumi kodulehel vastavas artiklis, et uus seadus panebki paika reeglid patsiendiandmete kasutamiseks ning tema õiguse piirata nendele juurdepääsu. Avaliku arvamuse väljaselgitamiseks korraldatakse lisaks infotelefoni käikupanemisele ja e-tervise sihtasutuse kodulehele internetis mitu vastavat ümarlauda üle Eesti, kus saavad oma sõna öelda nii tervishoiutöötajad kui patsiendid.

Märkmed: