Juhtkiri: Hädas tõrksa taltsutamisega
Arvamus 05 Sep 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Paljud mäletavad ehk veel 1980-ndate aastate W. Shakespeare’i näidendi „Tõrksa taltsutamine“ põhjal vändatud itaalia filmi, kus parandamatut vanapoissi kehastanud Adriano Celentano ilusa naise pärast kardinaalselt oma elu muutis. 1. septembril vaatas maailm Brüsselisse lootuses, et Euroopa Liit (EL) suudab taltsutada Gruusias agressorina käitunud Venemaad, misjärel viimane ehk end muudab.

EL-i erakorraline ülemkogu kogunes Belgia pealinna arutama, mida Venemaa suurriiklike ambitsioonide ohjeldamiseks ette võtta. 4 tundi kestnud istungi suurimaks saavutuseks võib pidada 4-leheküljelise ühisdeklaratsiooni ühehäälset vastuvõtmist, kus nenditakse, et Venemaa reaktsioon Gruusias oli liialdatud ning et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvusdeklaratsioonide tunnustamine kujutab endast vastuvõetamatut rahvusvahelise õiguse rikkumist. Ühisdeklaratsioonis seisab ka, et Vene–EL-i partnerluslepingu kõnelused jätkuvad alles siis, kui Vene väed taanduvad Gruusia sõja eelsele joonele.

Vene president Dmitri Medvedev kiitis EL-i, et see ei kehtestanud sanktsioone Venemaa suhtes. Vaatlejad ja poliitikaeksperdid panid aga tähele, et näilisele ühisrindele vaatamata valitsevad EL-i liikmesriikide vahel suhtumises Venemaasse erimeelsused.

Seda tunnistas ka praeguse eesistujamaa Prantsusmaa president Nicholas Sarkozy. Ühel pool on n-ö uus Euroopa – riigid, mis on Vene võimu ja mõju alt vabanenud ning näevad Moskva invasioonis Gruusiasse ohtu ka oma julgeolekule. Neid toetavad Suurbritannia ja Rootsi. Vana Euroopa on aga tugevalt vene karu haardes oma energiasõltuvuse ja tuumahirmu tõttu. Ehkki EL-il on Venemaa mõjutamiseks piisavalt tõhusaid vahendeid, ei soovitud neid nähtavasti rakendada kartuses, et Venemaa karistamine võiks tuua kaasa Moskva-poolseid ebameeldivaid vastuseid. Küllap just seetõttu piirduti Brüsselis peamiselt manitsuste ja leebemate etteheidetega.

Ehk tuleb tõrksa Venemaa taltsutamisega paremini toime NATO? Mustal merel viibivad NATO sõjalaevad saadavad Moskvasse praegugi kõnekaid signaale. USA suursaadik NATO-s Kurt Volker ütles 2. septembril Financial Times’ile antud intervjuus, et Balti riigid on ikka veel hämmeldunud selle üle, kuidas Venemaa kasutas sõjalist jõudu ja tungis iseseisva, väikese naaberriigi territooriumile. Volker lisas: „Meil tuleb kindlaks teha, et (NATO alusdokumendi) artikkel 5 pole ainult poliitiline säte, vaid sõjaline ka.“

See kõlab eriti julgustavalt olukorras, kus EL ei paku oma liikmesriikidele efektiivseid julgeolekugarantiisid ja Vene provokatsioonide esimesi ilminguid on näha juba ka Eestis. Vene press levitas nimelt kolmapäeval libauudist koos fotoga, nagu oleks Kirde-Eestis välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik. Riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et kõnealune teade töötab „oma halenaljakast iseloomust hoolimata väiksemat sorti provokatsioonina“.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus