Juhtkiri: Euroopa väljakutsed
Arvamus 30 Mar 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Märkimaks Euroopa Liidu 50. aastapäeva avaldati pühapäeval Berliini deklaratsioon. Selle lähenemine peegeldab mitmeti, kuivõrd seistakse Euroopas silmitsi väljakutsetega, mida sõnastatakse poliitiliselt korrektselt, kuid millede teostamine vajab enamat kui vesist teksti.

Teksti lugedes tekkis kohe küsimus: kuidas kavatsevad juhtpoliitikud rajada euroliidu tuleviku teed? Tänapäeva heaoluriikides on kõikidele vastutulemine niivõrd juurdunud komme, et enam ei osata selgelt tuleviku ega oleviku sihte kirjeldada.

Euroopa Liidu ideaale kirjeldades rõhutatakse, et kõige olulisem on inimene: tema väärikus on puutumatu, õigused võõrandamatud. Võrdõiguslikkus lubab õiglast tasakaalu; samas avatud piirid ning keelte, kultuuride ja regioonide kirev paljusus rikastab inimesi. Eesmärgid, mis jääks kättesaamatuks eraldi tegutsedes, olevat niisiis saavutatavad üheskoos.

EL juhid allkirjastasid teksti, mis rõhutab nende „õnne“ elada ühendatud Euroopas. (Taanlased, muide, protesteerisid, et originaaltekstis leiduv sõna „Glück“ – sk. õnn - ei olnud taani keelde sellena tõlgitud, vaid kui „parema tuleviku huvides“. Kadus tõlkes? Või peegeldab midagi muud?) Unustatud on Euroopa sisemised hõõrumised ja konfliktid, mis ajalooliselt on toonud vaid veriseid sõdu. Ka seda, et näiteks kõikidele liikmetele vastuvõetavat põhikirja ühendatud, piire mittetunnistavale kontinendile, pole tänaseni suudetud koostada. Pelgad sõnad ei vii harmooniani, rahuni.

Nagu iga eliitklubiga on neid, kes peavad oma sõna lisama, õigustamaks sinna mittekuulumist. Vene president Vladimir Putin kommenteeris Euroopa Liidu juubelit artiklis, mis ilmus samal päeval kui deklaratsioon, ajalehes „The Sunday Times“. Putini sõnul olevat Venemaa ELi „loomulik liitlane“ ning venelased jagavat ELi kodanike põhiväärtuseid. Nende hulgas olevat rahvusvahelise seadusandluse respekteerimine, globaalsete konfliktide lahendamine vägivallata. Hämmastavalt, Putin leidis, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja „venelaste toonane valik“ määras oluliselt Euroopa integreeruvat suunda! Valikuline ajaloo kajastus, nii nagu vaid Kremlil on seda kombeks esitada.


Stabiilne ning jõukas, ühendatud Euroopa olevat Venemaa huvides — isegi kui need huvid alati ei kattu. Viimane tähelepanek oli seotud Venemaa energiapoliitikaga. Putin rõhutas, et ei tohiks näha mingeid „poliitilisi intriige puht-majanduslike sammude taga“. Lisaks, külma sõja ideoloogilisi nimetusi ei tohiks tarvitada Venemaa kohta, kui riik tegutseb seaduspäraselt — olles valmis „kaitsma siseriiklikke huve“.

ELi võimsaima naaberriigi presidendi artikkel Berliini deklaratsiooni taustal näitab, et euroliidu „ühise tuleviku“ teekond võib olla märksa keerukam kui see, mida ideaalitseva ilutekstiga loodetakse saavutada.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus