26. märtsil teatati, et Eesti on ametlikult eurokõlbulik nii riigieelarve puudujäägi kui ka riigivõla taseme poolest. Pingutused on niisiis kandnud vilja. See, kas Eesti saab 1. jaanuarist 2011 kasutusele võtta euro, selgub lõplikult juulis.

Äsjase Euroopa Liidu (EL) Ülemkogu kuluaarides oli samuti kõne all Eesti ühinemine euroalaga. Eesti peaministri Andrus Ansipi ja Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso kohtumisel tunnustas viimane kõrgelt Eesti majanduspoliitikat, nentides, et kõik tehtu toob Eesti eurole üha lähemale. Kiidusõnu on tulnud mujaltki – Eurostat’ilt, Saksa kantslerilt Angela Merkelilt ja teistelt.

Europarlamendi liige Kristiina Ojuland ütles oma pöördumises Euroopa parlamendi poole: „Euro on ankur, mille külge on liikmesriikide majandused seotud.“ Need, kes jälgivad meie lehes toodavaid valuutakursse, teavad, et euro väärtus on alati selles tabelis sama – 15,64(660) krooni ühe euro eest. Eurol on mitmeid eeliseid (toetab riigi majanduslikku stabiilsust, usaldusväärsust ja mainet; lihtsustab kaubandussuhteid jm.). Seega – euro oleks Eestile nagu tõeline ankur! Samas näitab Kreeka majandus- ja rahanduskriis, et kõikvõimas euro ei toimi mitte alati ankruna, eriti tormides. Kreeka suhtes, kus välisvõlg ulatub 125%-ni ja eelarve defitsiit 12,7%-ni SKT-st, kostus EL-i Ülemkogu eel äärmuslikke ettepanekuid – alates tema võlgade kinnimaksmisest suurriikide poolt ja lõpetades väljaviskamisega eurotsoonist. Ülemkogul otsustati siiski, et Kreekat hätta ei jäeta. Lepiti kokku päästepaketis, mille kohaselt riiki aitavad laenude refinatseerimisel nii EL-i rikkamad maad kui ka Rahvusvahelise Valuutafond, aga Kreeka peab ka ennast ise aitama eelarvekärbete, maksutõusude jmt. abil.

Kas eurotsooni kuulumine pakub Kreeka näite põhjal liikmesriikidele vihmavarju-taolist kaitset? Nii see siiski pole. Eesti eurole ülemineku raporti autori Edward Scicluna sõnul on väär vaadata eurole kui kaitsvale vihmavarjule. Euro kasutuselevõtuga ühineb riik ikkagi „maineka klubiga“, kus kehtivad kindlad reeglid ja kohustused. Ehkki NATO-t on tuhandeid kordi võrreldud vihmavarjuga, on see euro puhul nähtavasti kohatu.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar soovitab Eestil eurotsooniga kindlasti liituda, kuna see on „tulevikus mootor, mis Euroopa Liidu arengut edasi veab“. Küllap just seda loodabki Eesti vastutasuks oma pingutustele.

Euroskeptikust majandusanalüütiku Ivar Raigi arvates võib euro aga hoopis pidurdada Eesti majandust. Klaar on veendunud, et oma rahast loobumisega antakse ära „mitte ainult üks majanduspoliitika olulisemaid hoobasid, vaid ka mingi osa rahvuslikust identiteedist ja suveräänsusest, mistõttu euro kasutuselevõtt hakkab pigem aeglustama Eesti edasist arengut“.

Kellel on õigus? Kas euro kujuneb Eestile ankruks, vihmavarjuks, mootoriks või koguni piduriks? Millised on aga euroga liitumise tagajärjed? Seda näitab aeg.

Märkmed: