Selle nädala märksõnaks on kool. Nii sellel mandril kui üle ookeani. Kuigi Eestis algab kool alati 1. septembril olenemata nädalapäevast, on käesolev nädal siiski tegelikuks alguseks, kui paika saavad tunniplaanid ja harjutakse taas koolieluga, sest mitme kuu pikkune suvepaus viis paljudel õppekohustused ja koolirutiini meelest, millega nüüd siis taas tutvust teha tuleb. Sama käib õpetajate kohta, millise ameti esindajaid nii mõnigi kadestab pika suvepuhkuse pärast.

Kas aga ongi õpetaja elukutse alati nii populaarne? Postimees avaldas teisipäeval huvitava loo meesõpetajate teemal, keda on Eesti üldhariduskoolides vaid 14%, mõne kooli meesõpetajad saab vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Miks siis nii? Arvatakse, et palk on väike ja meesterahvast, kel ka pere ülal pidada, see koolis kinni ei hoia — ja teisest küljest, kui naine teenib rohkem, ei taha mees temast viletsam olla. Põhjuseks peetakse ka ühiskondlikku suhtumist, kus õpetaja amet pole noormeeste seas väga populaarne ega kaugeltki esirinnas elukutse valikul. Samuti ollakse mõnede vaatlejate arvates Eestis ikka üsna kinni soorollides ja on välja kujunenud nn. naiste ja meeste elukutsed, millest õpetaja oma justkui traditsiooniliselt naiste pärusmaa. Kuigi nii ei peaks see ju tegelikult olema. Või teisalt, kui õpetaja on tubli ja autoriteetne oma õpilaste seas, ei mängi ehk mingit rolli, kas ta on mees- või naissoost?

Autoriteet kui selline peakski olema põhiliseks märksõnaks, sest eeskuju aitab noori ka eneseleidmisel ja annab paremat motivatsiooni teadmiste omandamiseks.

Küllap mäletab igaüks oma kooliteelt mõnda õpetajat, kes on meelde jäänud eriti ereda isiksusena, suutes lisaks õpetatavale ainele ja huvile selle vastu süstida noortesse ka mitmeid isikuomadusi, mis on vajalikud hilisemaks eluks, andes nõu ja suunda ka elukutse valiku raskel teel. Õpetaja kui autoriteetse täiskasvanuga ja seetõttu tema elukutsega puutub koolilaps ju väga palju kokku, kuna koolis tuleb viibida suure osa päevast.

Haridussüsteemis on leitud ikka probleeme ja paranemisruumi, igalt uuelt õppeaastalt ootavad nii õpetajad, lapsevanemad kui õpilased midagi uut. Iga kooliaasta algus toobki kaasa uuendusi. Ontarios näiteks kuulub nüüd kuni kaheksanda klassini õppekava hulka igapäevane 20-minutiline kehaline kasvatus, mille eesmärgiks on teadvustada noortele füüsilise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi tähtsust. Sest kool pole ju üksnes koht, kus teadmisi omandatakse, sealt saavad alguse ka mitmed inimest kogu elu saatvad harjumused.

Peatselt alustavad tööd ka eesti koolid Torontos. Küll lisakoormus, ent ometi armastatud tegevus nii õpetajatele kui lastele, kes tulevad sinna päevatöö ja -kooli kõrvalt, et kanda edasi ja õppida eestluse vaimu. Jõudu kõigile kooliteeks.

Märkmed: