Eesti Elu
Juhtkiri: Eesti panus euroklubisse
Arvamus 07 Jan 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti ühines 1. jaanuaril 17. riigina eurotsooniga, mis tekitas suurt elevust rahvusvahelises meedias. Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman nimetas seda „muljetavaldavaks saavutuseks, sümboliks riigi muutumisest Nõukogude provintsist heaks Euroopa kodanikuks“.

Euro vahetas välja 18 aastat käibinud Eesti krooni, mis säilitab „matustest“ hoolimata tähtsa koha taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Üleminek eurole on siiani kulgenud sujuvalt. Paljud ehmusid aga oma kokkukuivanud pangaarveid uurides – nii vähe?! Uue rahaga harjumine nõuab ilmselt aega. Uudisteportaali Delfi 30. dets. juhtkirjas manitsetakse rahvast praktiliste küsimuste abil ettevaatusele: „Mitu 3-eurost kohvitassi võib endale 634-eurose palgaga lubada? Kas 20-eurone raamat on kallis või odav? 69 eurot ruummeetri küttepuude eest – palju või vähe?“ Inimesed on mures hinnatõusu pärast. Ehkki see algas vaikselt-varjatult juba tükk aega tagasi, tõi aasta lõpp kaasa mitmeid uusi ebameeldivaid üllatusi. Siin oli kindlasti oma osa hindade ümardamisel eurodeks.

Probleeme tekitab samuti eurotsooni kriis, mida on võrreldud isegi hukkuva Titanicuga. Ehkki Saksa kantsler Angela Merkel ütles oma uusaasta-pöördumises, et euro pole mitte üksnes valuuta, vaid õitsengu alus, meenutab Frankfurter Neue Presse, et Eesti peab tulevikus aitama kinni maksta rahaga pillavalt ümber käinud kreeklaste ja iirlaste võlgu.

Milline peaks olema Eesti panus eurotsoonis? Reuters’i Euroopa korrespondent Pierre Briançon kirjutab 4. jaan. National Post’is Eestist kui väikesest, ent stabiilsest ja eeskujulikust riigist, mil on eurotsoonile palju pakkuda. Ometi moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) eurotsoonis tühise osa – alla 0,2%. Ka ajaleht The Toronto Star mainib euro-eufooriat jahutades, et Eesti $19-miljonilise majanduse ühinemisel ca 12,5-triljonilise eurotsooni omaga on kõigest sümboolne tähendus. Seetõttu on eksport riigile eluliselt tähtis. 80% Eesti kaubavahetusest toimub just eurotsooniga. Kuid „euro-ankurdumine“ saadab nüüd kõlava kutsesignaali ka välisinvestoritele.

Eesti on Euroopale eeskujuks ka oma finantsdistsipliiniga; eelarve puudujääk moodustab vaid 1/10 eurotsooni keskmisest. Ta müüb praegu välismaale rohkem kaupa kui kunagi varem; SKT on pidevalt suurenenud ja töötus vähenenud. Eksperdid hoiatavad isegi võimaliku majanduse ülekuumenemise eest. Austria päevaleht Der Standard kirjutab: „Balti riik on täiuslik eurokandidaat: väike homogeenne rahvas, kellel pole eriti palju võlgasid ja kes on alati valmis kärpeid tegema. Eesti võiks olla õpikunäide strateegiast, kuidas euroala kaelani võlgades riigid pääseksid kriisist.“

Mõjukas New York Times jagab samuti kiitust Eestile, eriti aga valitsusele eesotsas peaminister Andrus Ansipiga. 31. dets. Eesti Päevalehes nimetatakse Ansipit „euroisaks“, kes talle omase visadusega rajas poliitiliselt teed euroalaga liitumise poole. See on tähtis plusspunkt valitsusjuhi kontosse valimiste-eelsel ajal.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus