Suur osa meie lugejatest elab veel selgi nädalal 65 aasta taguste kodumaalt põgenemise mälestuste ja emotsioonide kütkes. Ehkki samale teemale oli pühendatud Eesti Elu # 37 juhtkiri, on põhjust selle juurde tagasi tulla, kuid pisut teisest vaatevinklist.

Läinud pühapäeval toimusid Toronto eesti kirikutes kodumaalt lahkumise 65. aastapäevale pühendatud jumalateenistused, kus põgenemise ja paguluse teema taas kangastus ja edasi mõtlema sundis. Seda võimendas reisiparvlaeva Estonia huku 15. aastapäev, aga ka 65 aastat tagasi vene torpeedode ja pommituslennukite ohvriks langenud laatsaretlaeva Moero traagiline saatus. Läänemeri, mis on olnud aastasadu meie väikese rahva toitjaks, on nõudnud meilt ka väga palju ohvreid.

Kuid eestlane on julge ja ettevõtlik – ei heitu ta tormidest, raskustest, vaesusest ega muudest ebamugavustest. Ikka leiab ta väljapääsu ja rühib edasi. Selle väite parimaks tõestuseks on II maailmasõja järgsed sõjapõgenikud, kes kujunesid oma asukohamaades Eesti väärikateks esindajateks – missiooniga pagulasteks. On hämmastav, kui palju nad Eesti heaks on teinud ja praegugi teevad.

Lugeja leiab tänase lehe esiküljelt teate, et Tartu Ülikooli nõukogu nimetas äsja kaks auliiget Kanada eestlaste seast – Erich Rannu ja Nadia Walter-Tschishewsky. Mõlemad on teinud muljetavaldavaid rahalisi annetusi ülikoolile.

Meie lehe asutajaesimees Elmar Tampõld, kes valiti ülikooli auliikmeks 2004. a. ja kelle Mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liit valis 2004. a. missiooniinimeseks, on meenutanud: „Pidasime ennast saadikuteks ning püüdsime Eesti ja eestlaste käekäigu vastu ka mujal huvi äratada, aga ka rääkida sellest, et ajalugu tegi meile ülekohut.“ Tema missiooniks oli Tartu College’i 16-korruselise üliõpilaselamu püstitamine, mis on ainsa väliseesti ettevõttena asukohamaa majandusse rakendatult andnud sissetulekut eesti hariduse- ja kultuuritöö edendamiseks ning võimaldab pakkuda üürivaba tegutsemisvõimalust eesti akadeemilistele organisatsioonidele, töögruppidele ja meiegi lehele. Hr. Tampõllu rajatud on ka Eesti õppetool Toronto Ülikooli juures. Nüüd toimub tema initsiatiivil uue väliseesti kultuurivaramu VEMU rajamine.

Või mõelgem Toronto eestlastele Inna ja Aadu Randpalule, kes on viimase 10 a vältel toetanud suurte summadega Tallinna Lastehaiglat põhimõttel: loodame, et kui aitame lapsi, siis aitame ka Eesti riiki! Unustada ei tohi väliseestlaste panust Eesti rahvusvahelistes sõjaväemissioonides. Seda loetelu võiks jätkata ja jätkata …

Last but not least – kui poleks olnud Eesti pagulasi, poleks tänasel Eestil ka nii mainekat presidenti, nagu seda on Toomas Hendrik Ilves.

Nüüd pole enam pagulasi eksiilis, sest Eesti on vaba. Tänapäeval räägitakse eesti diasporaast. Ent väliseestlaste kahekordne missioon on ikka sama: tutvustada Eestit oma asukohamaal ning teha oma parim kodumaa heaks.

Märkmed: